Alates finantskriisist on USA börsifirmade aktsiate tagasiostud olnud üks peamisi faktoreid, mis on viinud turud uute rekorditeni. 2012-2015 aastatel ostsid USA börsifirmad kokku 1,7 triljoni dollari eest oma aktsiaid, selgub Goldman Sachsi andmetest. Pensionifondid, välisinvestorid ja kodumajapidamised on aktsiaid samal ajal aga müünud, kirjutab Financial Times.

Oletame, et ettevõtted poleks sellel ajaperioodil ühtegi aktsiat tagasi ostnud. Sellisel juhul oleks USA aktsiaturgudel olnud 1,1 triljoni dollari suurune neto väljavool, vaatamata sellele, et börsil kaubeldavatesse fondidesse on raha sissevool kiirelt tõusnud. Teisisõnu – finantskriisi järgne aktsiaturgude tõus oleks börsifirmade abita olnud tunduvalt ebakindlam.

Tagasiostude buumi on osaliselt põhjustanud börsifirmade juhtide agarus parandada ettevõtete kasumeid aktsia kohta (mis muuhulgas tagab neile ka suuremad boonused). Oma osa on mänginud ka majanduslik ebakindlus. Tagasiostuprogrammid pakuvad rohkem paindlikkust kui dividendid, sest dividendide kärpimisele reageerivad investorid negatiivsemalt.

Lisaks sellele on börsifirmasid ärgitanud ka investorid, kes otsivad meeleheitlikult kõrgemat tootlust. Hoogu on juurde andnud ka laenukulude vähenemine. See on võimaldanud paljudel ettevõtetel müüa võlakirju, millega tagasioste finantseeritakse. Seda tehakse ka ajal, mil kasumid on kehvad või kahanevad.

See on osa globaalsest trendist, kus börsifirmad püüavad aktsionäride suhtes järjest heldemad olla. Investeeringud tehastesse, poodidesse ja uuringutesse on aga stagneerunud. Tegevjuhid kulutavad nüüd iga aktsionäridele antud dollari kohta (dividendid ja aktsiate tagasiostud) investeeringutele 2 dollarit, selgub Citi andmetest. Veel 1995. aastal investeeriti aktsionäridele jagatud ühe dollari kohta neli dollarit. USA ettevõtted on aktsionäride suhtes eriti lahked – erinevalt teistest suurtest riikidest on börsifirmad teinud tagasioste rohkem kui jaganud dividende.

Tagasiostude buum on hakanud aga auru välja laskma. Aktsionäridele tehtavad väljamaksed on ajaperioodil 2010-2014 kasvanud iga aasta 15 protsendi võrra. Kasumid hakkasid eelmisel aastal vähenema ja see tähendab, et kasv aeglustus 2 protsendini. Ja 2016. aasta väljavaade pole sugugi parem.

Mitmed ettevõtted – näiteks Biogen, Visa, CBS ja AIG – on teatanud, et plaanivad sellel aastal suuri tagasiostuprogramme läbi viia. Üleüldine tagasiostude maht on selle aasta esimese seitsme kuuga (võrreldes eelmise aasta sama ajaga) langenud aga viiendiku võrra, selgub uuringufirma TrimTabsi andmetest.

Kui börsifirmad maksaksid selle raha aktsionäridele dividendides, ei oleks tagasiostude vähenemine tähtis. Aga dividendidemaksete kasv aktsia kohta (dividend per share growth) aeglustub 9,3 protsendilt (2015) 5,5 protsendini (2016), selgub Kanada uuringufirma BCA andmetest. Tasub ka märkida, et S&P 500 indeksi dividenditootlus on vaid 2,1 protsenti – see on tunduvalt madalam kui 3protsendiline ajalooline keskmine.

Ettevõtted on seega kitsimaks muutunud, sest nende raha hulk on hakanud vähenema. Raha on neil vähem just tagasiostude ja väheneva kasumlikkuse pärast. Finantssektorist väljaspool olevatel S&P 500 ettevõtetel on raha 825 miljardit dollarit, aga suurem osa sellest kuulub 50 rikkamale börsifirmale. Mediaani arvestades on ühel S&P 500 ettevõttel keskmiselt 860 miljonit dollarit vaba raha, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja.

Samal ajal pole laenamine enam jõukohane, sest ettevõtete võlatasemed on aastate jooksul kasvanud rekordtasemeteni. Mõned analüütikud ütlevad, et tagasioste silmas pidades oleme jõudnud murdepunkti. Varem aitasid aktsiate tagasiostud negatiivseid faktoreid summutada, aga nüüd on tugisammas ära kadumas.

„Ettevõtete bilansi paindlikkus hakkab vähenema, sest tagasiostude tekitatud taganttuul hakkab lõppema ja see võib asenduda vastutuulega, kui ettevõtete rahavoog ei taastu,“ hoiatas BCA.

Sellegi poolest ei ole tõenäoliselt tegemist järsu suunamuutusega. Meid ootab ees aeg, mil ettevõtted muutuvad veidi kitsimaks. Tagasiostude vähenemine on loogiline, arvestades seda, et majandus on pehme, Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda ja ees on ettearvamatud presidendivalimised. Lisaks sellele on ettevõtete kasumlikkus vähenenud.

Neid võib tagasi hoida olukord, kus kasumid jätkavad vähenemist või majandus satub langusesse. Positiivsema stsenaariumi puhul jätkavad ettevõtted siiski suhteliselt suuri tagasioste, vaatamata sellele, et oodata on aeglustumist. Aktsionäridele see meeldiks.

S&P 500 Buyback indeks, kus on 100 ettevõtet, mis on teinud kõige enam tagasioste, on tõusnud sellel aastal 10 protsenti. Üldine turg on samal ajal lisanud 8,6 protsenti. On selge, et investoritele tagasiostud meeldivad ning selle eest premeeritakse ka börsifirmasid.

Lisaks sellele on suuremat tootlust otsivad investorid nõus ostma ettevõtete võlakirju, mis tähendab, et börsifirmade juhid määrivad ka edaspidi investoritele mett moka peale. Tagasiostude pidu ei lõppe hästi, aga see ei ole veel läbi.