USA aktsiaturu tõusu alustala mureneb

Tagasiostude buumi on osaliselt põhjustanud börsifirmade juhtide agarus parandada ettevõtete kasumeid aktsia kohta (mis muuhulgas tagab neile ka suuremad boonused). Oma osa on mänginud ka majanduslik ebakindlus. Tagasiostuprogrammid pakuvad rohkem paindlikkust kui dividendid, sest dividendide kärpimisele reageerivad investorid negatiivsemalt.

Lisaks sellele on börsifirmasid ärgitanud ka investorid, kes otsivad meeleheitlikult kõrgemat tootlust. Hoogu on juurde andnud ka laenukulude vähenemine. See on võimaldanud paljudel ettevõtetel müüa võlakirju, millega tagasioste finantseeritakse. Seda tehakse ka ajal, mil kasumid on kehvad või kahanevad.

Heldus aktsionäride suhtes

See on osa globaalsest trendist, kus börsifirmad püüavad aktsionäride suhtes järjest heldemad olla. Investeeringud tehastesse, poodidesse ja uuringutesse on aga stagneerunud. Tegevjuhid kulutavad nüüd iga aktsionäridele antud dollari kohta (dividendid ja aktsiate tagasiostud) investeeringutele 2 dollarit, selgub Citi andmetest. Veel 1995. aastal investeeriti aktsionäridele jagatud ühe dollari kohta neli dollarit. USA ettevõtted on aktsionäride suhtes eriti lahked – erinevalt teistest suurtest riikidest on börsifirmad teinud tagasioste rohkem kui jaganud dividende.

Tagasiostude buum on hakanud aga auru välja laskma. Aktsionäridele tehtavad väljamaksed on ajaperioodil 2010-2014 kasvanud iga aasta 15 protsendi võrra. Kasumid hakkasid eelmisel aastal vähenema ja see tähendab, et kasv aeglustus 2 protsendini. Ja 2016. aasta väljavaade pole sugugi parem.

Mitmed ettevõtted – näiteks Biogen, Visa, CBS ja AIG – on teatanud, et plaanivad sellel aastal suuri tagasiostuprogramme läbi viia. Üleüldine tagasiostude maht on selle aasta esimese seitsme kuuga (võrreldes eelmise aasta sama ajaga) langenud aga viiendiku võrra, selgub uuringufirma TrimTabsi andmetest.

Ettevõtted on kitsimaks muutunud

Kui börsifirmad maksaksid selle raha aktsionäridele dividendides, ei oleks tagasiostude vähenemine tähtis. Aga dividendidemaksete kasv aktsia kohta (dividend per share growth) aeglustub 9,3 protsendilt (2015) 5,5 protsendini (2016), selgub Kanada uuringufirma BCA andmetest. Tasub ka märkida, et S&P 500 indeksi dividenditootlus on vaid 2,1 protsenti – see on tunduvalt madalam kui 3protsendiline ajalooline keskmine.