Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naisinvestorid: tuleb tegutseda!

    Pühapäeva hommikul pärast nurjunud presidendivalimisi on Viru hotelli konverentsikeskuse hõivanud naised.

    Administraator pingutab, et teisele korrusele viivat treppi hotellikülalistele läbipääsetavana hoida. Ükskuid mehi liugleb ringi vaid kelneri rüüs, et musti kohvitasse minema kanda. Algamas on Naisinvestorite Klubi koolitus „Rikas naine = Tark naine.“ Iga viimane kui koht 330st on välja müüdud. Kui avatakse seminariruumi uksed, täituvad esimesena esimesed read.
    „See ebakindlus …“ püüab kõrv katke selja taga käivast elavast vestlusest. „kõige hullem, kui midagi ei tee ..“. Jutt käib aktsiatest.
    Kui läks hästi, siis läks õnneks
    Üritust ohjavale Kristi Saarele on see kolmas kord taolist koolitust korraldada. „Jah, me püüame võib-olla rohkem sellest rääkida, kuidas hirme alla tuua ja otsuste tegemisel kindlam olla,“ nõustub ta, et veidi teistmoodi see üksi naistele mõeldud üritus ehk on. Naised võivad olla meestest edukamadki investorid, viitab Saare TTÜ panganduse ja rahanduse õppetooli lektori Kristjan Liivamägi uurimistööle, kuid ikka on naiste seas levinud mõtlemisviis, et kui läks hästi, siis läks õnneks, kui läks halvasti, siis tegin halva otsuse.
    Osalejatele jagatud mustad LHV pastapliiatsid on valmis paigalt võtma.
    „Enamik teist on ilmselt palgatööl,“ saadab Saare silmad üle tungil saali. „Sellega finantsvabadus ei teki,“ jätkab ta, ja lükkab käima teemaploki, kust investeerimiseks raha saada. Saare enese esimene palk noore õpetajana oli veidi üle kuuesaja euro, nii keskendub ta sellele, kust lisa teenida. „Pange kirja kümme asja, mida te hästi teha oskate,“ käsutab ta selle mõttega, et mõnda oskust neist võib edaspidi ehk kellelegi raha eest müüa. „Kas te muru niitmise panite kirja? Wordis dokumendi koostamise?“ ärgitab ta mitte alahindama elementaarsena tunduvaid oskusi. Keegi kuskil võib neid vajada kui teenust.
    „Raha on sisuliselt lõpmatu ressurss. Alati on võimalik välja mõelda, kuidas seda saada,“ on harjutuse eesmärk selgeks teha.
    Kuidas raha tulusalt investeerida, on juba raskem küsimus.
    Sisemine zen
    Analüüsimiseks tuleb aega võtta ja kui sellega läkski üks investeerimisvõimalus käest, tuleb alati uus, julgustab Saare. Siiski ei või analüüsimine ka lõpmatuseni kesta. „Leidke oma sisemine zen,“ ehk rahusadam infomeres, märgivad pastapliiatsid üles.
    Saare käib üle levinumad vead – investeerimisplaane ei panda paika, plaanid on tehtud liiga lühikese aja peale ning emotsioonidele vannutakse alla. Kõik teavad hästi, et osta tuleb siis, kui „veri on tänavail“. Kuid kui turud kukuvad, on enamik ikka ummisjalu müümas.
    Saare esinemine on pikitud pausidest, mille jooksul osalejad on sunnitud omavahel suhtlema. Vestlus läheb vaevata käima. „Olen juba hulk aega säästnud, aga investeerinud ei ole. Ehk saan siit teadmised ja tõuke,“ räägib üks naaber. „Mina olen investeerinud ühisrahastusse ja kogemused on head,“ räägib teine. „Minul on „olude sunnil“ korter, mida välja üürin,“ jagab kolmas.
    Edasi järgneb LHV maakleri Nelli Jansoni kiirkursus aktsiatest. Kui aga järgmine esineja küsib, kes nüüd börsil investeerima hakkavad, ei tõuse peaaegu ükski käsi. Keeruline on see aktsiate valimine.
    Seevastu on huvi selgelt hoomatav, kui jutt jõuab kinnisvarainvesteeringute juurde.
    „Teil peab olema oma maakler, hea objekt ei pruugi kinnisvaraportaali jõudagi,“ õpetab nelja lapse ema ja särtsakas ärinaine Leanika Järve firmast Epicenter Kinnisvara. Hea, kui oleks ka tuttav hindaja, tuttav ehitusmees ja tuttav köögimööbli paigaldaja. Järve avaldab, et tema enda kõige tootlikumad investeeringud on üks 11,7ruutmeetrine ja üks 16ruutmeetrine korter.
    Kui ta saali küsimuse heidab, kes tahaksid panustada üüritootlikkusse, tõuseb kätemeri. Kinnisvara näib tunduvat turvaline ja käega katsutav investeering. Langust ei peljata – uusi kortereid tuleb küll kiiresti juurde, kuid beebibuumi põlvkond hoiab vähemalt lähiajal kukkumise ära.
    Kuhu investeerib põlvkond 50+
    Kohvipausi ajal teen juttu vanemate prouadega. Kui kogu aeg räägitakse, et investeerimist tuleb alustada võimalikult vara, siis kuhu investeerib põlvkond 50+. Hoiulaenuühistusse, avaldab üks – see annab hea ja kiire tulu. Õpetlik kogemus on tal ka – kriisi ajal oleks tulnud investeerimist jätkata, mitte karta. Samas siunab ta vana süsteemi, kus lapsele sai n-ö elukindlustuse raha kogutud – selle tootlus oli väga väike. Teine ütleb, et sai sellisest elukindlustuse rahast algkapitali kinnisvarainvesteeringuteks. Kolmas proua vannutab, et kõigepealt tuleb investeerida lastesse – need ollagi juba öelnud, et emal pole pensionipõlves vaja muretseda. Siiski unistab naine investeerimisest Skandinaavia riikide majandusse ning oskab juba soovitada ka üht head aktsiat – Taani tuulikutetootjat Vestas.
    Varasemast tuttavad Birgit Puntso ja Kristina Jakovleva avastasid alles koolitusel, et huvituvad mõlemad investeerimisest. Nüüd on hea edaspidi koos arutada.
    „Tahan rahalist vabadust. Ja et raha tühja ei põleks,“ põhjendab Puntso huvi investeerida. „Ei taha, et peaks muretsema, mille eest leiba osta,“ lisab Jakovleva. Ta rõõmustab, et üritus on ainult naistele. Nii saab julgemalt küsida – pole karta, et mehed välja naeravad.
    Mõlemad naised mõlgutavad kinnisvarasektorisse investeerimisest. Puntso ütleb, et teeks hea meelega kasvõi ise remonti, et mõni korter üles vuntsida. Jakovleva on valmis kaaluma ka välismaale investeerimist.
    Paari kingi ikka luban endale
    Koolituspäeva lõpetavad kolme naise edulood, kes eelmisest sarnasest koolitusest ajendatuna on viimased 1,5 aastat investeerinud. Tulevase (finants)vabaduse nimel on end piiratud ja säästetud. „Ela alla oma võimete,“ õpetab üks. Kulutan kuus umbes 400 eurot, ütleb teine ja saal ahhetab. „No paari kingi ma ikka luban endale,“ tunnistab kolmas, et impulsiivostud pole tema elust päriselt kadunud.
    Kõik ütlevad kui ühest suust, et kui nad tagasi vaadates midagi kahetsevad, siis ainult seda, et nad juba varem ei alustanud. Et juba koolist vastavat õpetust ei saanud. Kahetsusväärne on seegi, et tavaline Eesti pereelu ja tihti ka tutvusringkond ei anna investeerimiseks ei innustust ega õpetust.
    Kui esinejate järel osalejad taas naabritega vestlusse lastakse, on kõigi huulil: tuleb tegutseda! „Teised juba investeerisid need viimased 1,5 aastat, mis mina raamatuid lugesin,“ õhkab üks. „Ega see lugemine mu vigu ära hoia. Tuleb peale hakata.“
    Koolituselt lahkudes kohtan trammis veel üht osalejat, kes ütleb, et oli kohvipausi ajal sattunud juhuslikult kokku naistega, kellega sealsamas ootamatult äriidee küpses. Ja lähebki lahti.
    Pühapäeval kogunesid Viru hotelli investeerimisest huvitatud naised, et õppida julgemalt otsustama.Foto: Raul Mee
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.