Taavet Hinrikus: ühisrahastuse ja küberraha piirid on arusaamatud

TransferWise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus  Foto: Andres Haabu
Kadri Põlendik • 29 detsember 2016
Jaga lugu:

TransferWise ei oleks ühisrahastusplatvormi kaudu raha kaasanud, ütles ettevõtte asutaja Taavet Hinrikus, kes küll ei pea sellist investeeringuvormi halvaks, kuid leiab, et piirid tuleks selgemalt paika panna.

„See on keeruline ja mõnevõrra ohtlik valdkond,“ on Hinrikuse arvamus. Ühest küljest leiab ta, et on palju toredaid ettevõtteid, kellel on head plaanid ja võimalus saada raha inimestelt, kes mõistavad, et tegu on riskantse investeeringuga. Probleem on aga see, et tekib kontingent, kelle meelest on ühisrahastus lihtne viis raha teenimiseks. Samuti on murekoht investorid, kelle meelest on ühisrahastus lihtne viis investeerida raha, mis peaks mitmekordselt tagasi tulema.

„Me ei tea veel, mismoodi peaksime investeerimishuvilisi tagasi hoidma või mis tingimustele nad peaksid vastama,“ kõneles Hinrikus. Ta tõi võrdluseks Ameerika Ühendriigid, kus saavad ühisrahastusse investeerida ainult akrediteeritud investorid, kellel on teatud hulk vara.

miljonit eurot on TransferWise investoritelt kaasanud.

Igaüks ei peagi raha saama

Küsimusele, kas TransferWise kaaluks ühisrahastusplatvormi kasutamist, kui nad oleks veel alustav idufirma, vastas Hinrikus kindlalt ei.  „Paratamatult see rahvamass ei ole sinu tark value added (väärtust lisav – toim) investor. Kui sul on võimalik valida ja sa saad selle asemel raha investorilt nagu Andreessen Horowitz, siis see raha tuleb palju suurema väärtusega kui see, mille saad ühisrahastusplatvormilt,“ selgitas Hinrikus, viidates USA riskikapitalifirmale, mis investeeris eelmisel aastal koos teiste investoritega TransferWise’i 58 miljonit dollarit. 

Kuid igaüks ei suuda köita maailma tasemel riskikapitalifirmade tähelepanu. Kuidas siis raha saada? Hinrikus leiab, et igaüks ei peagi raha saama. „Kui läheme tänavale ja anname igaühele raha, et hakka ettevõtjaks, siis kui paljud neist õnnestuvad? Väga vähesed,“ arutles ta. „Igaüks ei ole loodud ettevõtjaks, olen selles väga veendunud.“

2012 aprill - 1,1 miljonit eurot

2013 mai - 4,6 miljonit eurot

2014 juuni - 18,4 miljonit eurot

2015 jaanuar - 48 miljonit eurot

2016 mai - 23,5 miljonit eurot

Teisalt on ka ettevõtteid, millele sobivadki erinevad rahastusviisid. Näiteks riskikapitali paigutades eeldatakse 10- või 100kordset kasumit. Paljudel ettevõtetel aga sellist potentsiaali pole, leiab Hinrikus ja peab seda täiesti aktsepteeritavaks.

Küberraha – raha või investeering?

Ka küberraha peab ta hägusaks valdkonnaks, kus tuleksid piirid selgemalt defineerida. „Selleks on vaja piisavalt lolle ja piisavalt tarku. See on natuke nagu kinnisvaramulli ajal hakkasid taksojuhid rääkima kinnisvarainvesteeringutest,“ rääkis ta.

Tema meelest on suur küsimus, kas küberraha on ikkagi raha või rohkem investeerimisvõimalus. „Kui inimesed hakkavad seda ostma suures palavikus, et äkki hind läheb homme kõrgemale, siis on püramiidskeem võib-olla parem kirjeldus kui raha. Kui palju on olnud maailmas valuutasid, mille hind läheb püramiidi kujul üles ja kus need lõppenud on? Reeglina halvas kohas. Raha väärtus ei muutu ajas nii kiiresti.“

Hinrikus investeerib põhiliselt TransferWise’i ja oma vabasse aega, mida ta veedab perega või vabas õhus. „Ma olen ingelinvestor ka, aga see on 1% minu ajast ja ma üritan mitte sellele kulutada liiga palju aega,“ ütles ta.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt