• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • 08.06.17, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis kiirendas Tallinna börsiindeksi tõusu?

Alates eelmisest aastast on Tallinna börsiindeks liikunud kiiremini kui ameeriklaste Standard & Poor's 500. Kiirel tõusul on mitu teooriat.
Tallinna börsiindeks on tublisti üles rühkinud.
  • Tallinna börsiindeks on tublisti üles rühkinud.
  • Foto: Raul Mee
Kui vaadata börsiettevõtete viimase kümne aasta käibeid ja kasumeid ja panna need jooksma ühes Tallinna börsiindeksiga, siis korrelatsiooni märgata pole. Kõige paremini käisid indeks ja kasumid ühte jalga enne viimast krahhi ja veidi pärast seda, kuid viimased paar aastat ei näi nende vahel otsest seost olevat. Aastatel 2013-2016 kasvasid börsiettevõtete kasumid igal aastal suurusjärgus kümne miljoni euro võrra, aga Tallinna börsiindeks näitas hoopis kerget langustendentsi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele