Kuna avalikult kättesaadav turuteave ühelegi süsteemile enam arvestatavat edumaad ei anna, on kvantitatiivsete kauplemisstrateegiate loojad asunud katsetama ebatavalisi allikaid, näiteks sateliitpilte, kirjutab Bloomberg.

Samal ajal avaldavad kauplemissüsteemide omanikud survet ka pankadele ja teistele finantsettevõtetele, et hankida mitmesuguseid andmekogumeid nende klientide kohta. Teatav valmisolek andmeid müüa on firmades tõepoolest märgatav, kuid takistuseks on tundliku teabega kaasnevad eetilised ja juriidilised probleemid.

Vastuolulisi andmekogumite ostukokkuleppeid on sellegipoolest aga juba sõlmitud. Mõne aasta eest ostis riskifond Point72 krediitkaarditehinguid koondava andmekogumi ning alles selle aasta alguses sõlmis riskifond Acadian tehingu Microsoftiga, et rakendada tolle otsingumootori kogutud andmeid.

Pankade ja maaklerifirmade käsutuses olevad andmed on mõistagi veelgi magusamad, sest nende põhjal on võimalik veel sirgjoonelisemaid tehinguid teha. Kui pank avaldaks andmed selle kohta, kui palju on teatud aktsiaanalüüse loetud, siis saaks kvantitatiivne fond panustada nendele aktsiatele, mille puhul on märgatav investorite kasvav huvi. Oma klientide kaitsmiseks püüavad pangad kas andmeid ühte koondada või esitada neid viivitusega. Teisalt vähendab see andmete kasulikkust kvantitatiivsete fondide jaoks.