Mida võtta, mida jätta Tallinna börsil?

23. oktoober 2017, 17:15
Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171023/BORS/171029924/AR/0/AR-171029924.jpg
Ainult tellijale

Nii turg kui ka analüütikud ootavad Tallinna börsi ettevõtetelt tugevaid majandustulemusi, sellegipoolest on nii mõnelegi kõrge potentsiaaliga ettevõttele antud müügisoovitus.

„Ootame, et kolmanda kvartali tulemused tulevad tugevad – nägime esimesel poolaastal head makromajanduslikku pilti ning ettevõtete tulemused on seda ka juba kajastanud,“ rääkis Swedbanki Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma möödunud nädalal Äripäeva raadio saates „Börsipäevik“.

Randma sõnul selgub suhtarve vaadates, et ka kohalikul turul tegutsevad investorid loodavad positiivset kvartalit. „Kindlasti oodatakse seda ehitussektorist, mis on esimesel poolaastal väga võimsalt kasvanud, Eesti ehitusturg kasvas rohkem kui viiendiku võrra ning kasvu jätkumist oodatakse ka tulevikus,“ arvas ekspert.

Nordecon või Merko?

Ehitussektorist soovitab Swedbank osta Nordeconi, samas kui Merko aktsiale on antud neutraalne soovitus. „See ei tähenda, et üks ehitusettevõte oleks parem kui teine, vaid et Merko suhtes on ootused kõrgemad kui Nordeconi puhul,“ viitas Randma sellele, et Merkol on raskem turuosaliste soovidele vastata.

Sellegipoolest tõdes ekspert, et mõlemal ettevõttel on ehitussektoris praegu väga raske. „Marginaalid on väga madalad ning konkurents tihe,“ sõnas Randma. Ta tõi välja aga Merko väga tugeva bilansi, mis viitab sellele, et ettevõte on võimeline Balti turul väga jõuliselt tegutsema.

„Ka kriisi minnes oli Merkol väga tugev bilanss, samal ajal kui Nordeconil oli paras ports võlgasid – see tekitas Merkole võimaluse pakkuda finantseerimislahendusi ning osta odavalt maad. Lisaks on Merko tugevalt, erinevalt Nordeconist, Läti ja Leedu turul,“ võrdles Randma kaht Eesti ehitusettevõtet.

Nii Nordeconi kui ka Merkot mõjutab negatiivse külje pealt aga allhangete kallinemine. „Alltöövõtjaid on jäänud vähemaks ning see tekitab olukorra, kus hinda küsitakse juurde,“ selgitas Randma. „Pole lihtsalt midagi teha, kui ehitajaid on vähem ning paljud neist kolivad Soome või Rootsi – selleks, et kedagi leida, tuleb rohkem maksta, ja see tekitab peatöövõtjale lisasurve,“ põhjendas Randma hinnatõusu ehitusbuumiga Põhjamaades.

Võimalikku kriisi aga Randma ehitussektorile niipea ei ennusta. „Eesti ehitusturg vastupidiselt majandusele paar viimast aastat langes, Nordecon ja Merko pole saanud veel buumi tunnetada,“ rääkis ekspert. „Ehitajatele ei jätkunud riigihankeid ning ehitussektor oli languses, kuna baas oli madal, siis seetõttu said ettevõtted selle aasta esimeses pooles üldse kasvama hakata,“ selgitas ta ja lisas, et näeb sarnaselt investoritega kasvu jätkumist ka lähiajal. Selle kasuks räägib ka mõlema ettevõtte suur tellimuste hulk ning tõenäoliselt saavad nii Nordecon kui ka Merko kasu ka Rail Baltica projektist.

Potentsiaali ka mujal

Lisaks ehitussektorile näeb Randma häid investeerimisvõimalusi ka Olympic Entertainment Groupis (OEG) ning Tallinkis. „OEG-l on valmis saanud palju väikeseid projekte, nüüd on laienemised ja ühinemisprotsessid suurelt jaolt tehtud ja saadakse keskenduda olemasolevatele operatsioonidele – esimese poolaasta põhjal tundub, et see on nende marginaalidele hästi mõjunud,“ arvas ta.

Swedbanki hinnasihid ja soovitused.

OEG eelisena nimetab Randma madalaid suhtarve. „Praegused suhtarvud on Olympicu jaoks võib-olla isegi liiga madalal,“ leidis ekspert, kuid lisas, et see tuleneb sellest, et turg hindab hasartmängusektorit riskantseks. Sellegipoolest ei pruugi riskid Randma hinnangul realiseeruda, vaid võivad kontsernile hoopis kasulikuks osutuda. „Mis puudutab näiteks Riia litsentse, siis sarnane situatsioon oli seal kriisi ajal, kasiinode arv kahanes väga palju, kuid alles jäänud mänguasutused muutusid selle tõttu kasumlikumaks,“ viitas ta sellele, et ka nüüd võib kasiinode sulgemine Riia kesklinnas teenida Olympicu sealse suurima, avatuks jääva Voodoo kasiino huve.

Randma hinnangul on OEG seisus, kus rahavood paranevad, bilanss on väga tugev ning ettevõttes raha palju. „Mingi hetk võib seetõttu plaanidesse ilmuda ka dividendi tõstmine, ettevõttel on vabalt võimekus maksta seda 15 senti aktsia kohta,“ sõnas Randma. „See võiks tekitada lisahuvi ka aktsia vastu,“ tõi ta välja, et küllaltki vähe liikuva väärtpaberi hind võib tulevikus siiski Swedbanki 2,05eurose hinnasihi saavutada.

Tallinkisse usub Randma aga samuti kõrgema dividendi lootuses. „Kui viimased 5–7 aastat on keskendutud võlakoorma vähendamisele, siis lähiaastatel peaks see muutuma ning nüüd saab võlga hoida stabiilsel tasemel,“ märkis ta. „Kui võlga enam jõuliselt ei vähendata, tekib küsimus, mida alles jääva rahaga teha – meie prognoos on, et see makstakse investoritele välja ning 2019. aastal on Tallinki vaba rahavoo tootlus 15 protsenti.“

Tallinkit toetab ka võimekus oma suhteliselt uut laevaparki realiseerida ning seetõttu ei karda Randma ka Talsinki tunnelit. „Tallink on näidanud, et kui neil tekib võimsuse ülejääk, suudavad nad oma laevu müüa ka Läänemerest väljapoole ja seda kasumlikult, üle nende raamatupidamisliku väärtuse,“ oli Randma positiivne. „Praegu on Tallink börsil hinnatud selliselt, et pigem on kasulik laevu müüa, Talsinki tunnel sunniks neid selleks ning arvestades, et laevafirma hoiab oma laevu väga hästi, pole see probleem.“

Leidub ka müügisoovitusi

Mõnevõrra üllatuslikult soovitab Swedbank investoritel loobuda Tallinna Kaubamaja aktsiast. „Kõige suuremaks üllatuseks on sel aastal olnud tugev Eesti jaeturg, mis on üle kandunud Tallinna Kaubamajale ja kes on sellest kõvasti kasu lõiganud,“ rääkis Randma.

„Turg võib ka edaspidi tugev püsida, kuid vaadata tuleb ka kulude poolt – näen, et Kaubamajal need kasvavad ning seda kiiremini kui tulud ning seega hakkab kasum langema,“ põhjendas ekspert Swedbankilt ettevõtte aktsiale antud 8protsendilist languspotentsiaali.

Samuti on Tallinna Kaubamaja Randma hinnangul kallis ka suhtarvude poolest. „Võimalik, et eksin, kuid igal juhul on kasulik riskidele osutada,“ ütles Randma. „Jaeturg ei pruugi enam selliseid kasvuallikaid nagu siiani pakkuda.“

Skeptilised ollakse Swedbankis ka Tallinna Vee aktsia suhtes, seda eelkõige pooleli olevate kohtuvaidluste tõttu. Lisaks tegi riigikohus hiljuti otsuse, mis võib Tallinna Veele kaasa tuua probleeme, kuna hulk veefirma infrastruktuuri asetseb võõral maal. Lahendi täpseid mõjusid pole Swedbank aga Randma kinnitusel veel välja arvutanud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2017, 16:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing