Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolm õppetundi dividendiaktsiatesse investeerimisel

    Dividendinvestori asutaja Märten Kress.Foto: Väinu Rozental

    Dividendnvestori asutaja ja endine fondijuht Märten Kress rääkis nädalavahetusel toimunud Investeerimisklubi üritusel, et turgude ajastamine on keerukas ja kõrge dividendimäär ei ole aktsiate puhul alati hea.

    Esiteks rääkis investor, et turu ajastamine nõuab kahte edukat otsust ning tegutsemist piisavalt suure osaga portfellist. Teiseks tõi Kress välja, et väga kõrge dividendimäära ja sellele järgneva dividendikärpe taga on sageli majanduslikud põhjused, aga vahepeal on dividendikärpe taga hoopis pankadepoolne surve.
    Kolmandaks teemaks oli dividendifookusega ETFid, mis keskenduvad enamasti ühel või teisel viisil keskmisest kõrgema dividendmääraga ettevõtetele. „Neist valitakse välja vaid vähesed ja portfelli tasakaalustatakse regulaarselt. See toob kaasa soovimatud mõjud fondi kogutootlusele ja dividendimaksete dünaamikale.“
    Turu ajastamine on keerukas
    Kress tõi näite aastast 2010, mil ta tegutses veel fondijuhina Danske pangas. „2010. aastal oli selja taha jäänud üpris suur kriis. Isiklikku raha sai fondijuhina toona paigutada vaid Danske Grupi fondidesse ja seda saigi tehtud.“
    „Ostsin muuhulgas näiteks Danske Invest Baltic Equity fondi. 2011. aastal tõstis pead Euroopa võlakriis, fondiosaku hind oli selleks ajaks tõusnud ligi 10 protsenti. Müüsin fondi maha ning mul õnnestus seeläbi vältida järgnenud ligi 20-protsendilist langust,“ nentis Kress.
    Kui võlakriis oli aga läbi saanud, siis Kress osakuid tagasi ei ostnud. Euroopa võlakriisi leevenemisel hakkas fondiosak taas kallinema ning tänaseks on see tõusnud 71 protsenti, mis jäi investoril saamata. Sellest saame turgude ajastamise esimese õppetunni: turu ajastamiseks on vaja alati kahte edukat otsust. Millal müüa ja millal tagasi osta või millal osta ja millal müüa.
    Korrektsiooni ootamine pole üldjuhul mõttekas
    Kress rääkis, et paljudel investoritel on tahtmine korrektsioone vältida ning seeläbi turgu paremini ajastada. Samas on vaja aru saada, millist kasu see meile toob ja millistel juhtudel on seda üldse mõttekas teha.
    „Võtame näiteks maksete vahendaja Visa aktsia, mis oli 2012. aastaks võrreldes Standard & Poor’s 500 indeksiga tõusnud oluliselt kiiremini. Investorina tekib tahtmine pärast sellist tõusu mõelda, et ehk ootaks korrektsiooni ära,“ rääkis investor. Oletame, et otsustasime 2012. aasta lõpus korrektsiooni oodata ja hiljem see saabuski. Ostuotsus sai seega edasi lükatud hinnataseme 37 dollarit juures. Aktsia hind tõusis seejärel 49 dollari tasemele. Sellele järgnes korrektsioon, mis viis hinna 43ni. See tähendab, et investor on sisuliselt kaotanud, sest korrektsiooni madalpunkt on kõrgemal kui esialgne hind, mil ostuotsus jäi tegemata. „Kui veel aasta edasi kerida, siis näeme, et järgmine korrektsiooni põhi on 49 juures.“
    Turgude ajastamine Visa aktsia näitel.Foto: Märten Kress/Bloomberg/Miguel Alvarez
    Ka ideaalstsenaarium ei too erilist tulu
    Kress arutles ka -20% suuruse korrektsiooni ajastamise mõttekuse üle. Ideaalstsenaarium, kus me suudame tipphetke ära tabada ja korrektsiooni täies ulatuses kogu oma aktsiaportfelli osaga vältida, on üpris vähetõenäoline. „Reaalsem on olukord, kus me ei müü kõiki aktsiaid. Oletame, et müüme pooled – sellisel juhul säästame 50/50 investeerimisportfelli jaotuse puhul ainult 5 protsenti. Tegelikult veelgi reaalsem on, et saame korrektsioonist kätte umbes poole. Sellisel juhul langeb võit 2,5 protsendini. Kui panna juurde ka tehingutasud, langeb see nii-öelda võiduprotsent veelgi,“ nentis investor.
    Sellest saab tuletada turgude ajastamise teise õppetunni. Isegi, kui turgude ajastamisega panime täppi, on vajalik, et ajastamiseks kasutame olulist osa portfellist.
    Kõrge dividendimäär kui ostusignaal
    Kress tõi siinkohal välja ConocoPhillipsi näite. Allpool oleval graafikul on näha ConocoPhillipsi viimase 20 aasta dividendimäär. „Toorainekriisi tulemusel aktsiahind langes tugevalt ja dividendimäär kasvas. Tuleb meeles pidada, et dividendimäära arvutatakse tagasiulatuvalt,“ nentis Kress.
    „Kui ettevõtte dividendimäär on rekordkõrgele sööstnud, siis on sellel ka põhjus. Reeglina järgneb sellele kõnealustes olukordades dividendikärbe,“ ütles investor, kes tõi teisalt positiivse näitena välja ka ExxonMobili aktsia. Naftatootja dividendimäär liikus toorainekrahhi ajal üles, aga rekordtasemetele ei jõudnud. Ettevõte suutis dividende edasi tõsta ning kärbet ei tulnud.
    „Tavaliselt on dividendikärpe taga majanduslikud põhjused. Majandus on tsükliline ja pika dividendimaksete ajalooga ettevõtetel on valmidus finantseerida dividendimakset ka laenust. Kaua seda aga teha ei saa,“ rääkis Kress, kes tõi välja, et näiteks ConocoPhillipsi äritegevusest ei laekunud vaba rahavoogu ning dividendide maksmiseks oli pidevalt vaja täiendavaid finantsvahendeid.
    Kress näitas olukorra illustreerimiseks graafikut, kus oli märgitud nii Exxoni kui ka ConocoPhillipsi puhasvõla ja EBITDA suhe (vt graafikut).

    Enamasti on dividendikärpe põhjused fundamentaalsed ehk ettevõtte majandustulemustest/ äri väljavaadetest tingitud.

    Samas esineb ka juhtumeid, kus dividendikärbe on peale sunnitud väliste huvigruppide (eelkõige kreeditoride) poolt.

    Ajalugu näitab, et viimase 12 kuu jooksul laekunud dividendide ja tänase turuhinna baasilt arvutatud dividendimäär (oodatav dividendimäär) erineb tegelikkuses realiseeruvast dividendimäärast, kriisiaastatel võib vahe neis dividendimäärades ulatuda 2-3 protsendini.

    Allikas: Märten Kress

    Pankade käes on võim
    Samas on Kressi jaoks ette tulnud ka olukordi, kus dividendikärbe ei ole seotud ettevõtte äritegevusega. Olukorra illustreerimiseks tõi ta näiteks Ühendriikide kivisöetootja Alliance Resource Partnersi (ALRP).
    „Ettevõtte dividendimäär tõusis rekordkõrgele, sest aktsia odavnes. Kui vaadata fundamentaalnäitajaid, siis olid dividendimaksed valdavalt vaba rahavooga kaetud, ainult 2015. aastal toimus üks väike langus. Dividendikärpe põhjuseks oli hoopis midagi muud kui majandustulemused – murekohaks oli ligi 27protsendiline dividendimäär,“ ütles Kress.
    Pangad tõmbasid Kressi sõnul kivisöe tootja liistule ning ütlesid, et esimese asjana tuleks neil laene tagasi maksta ja seejärel alles investoritele heldelt dividendi jagada. „Olin naiivselt vaadanud, et ettevõte on fundamentaalselt ja rahavooliselt piisavalt tugev, aga tuleb välja, et pankade käes on võim ning nad oskavad vajadusel ikka päris tugevalt survestada.“
    Investori sõnul võivad fundamentaalnäitajaid olla head, aga teatud dividendimäära puhul hakkavad laenuusaldajad ettevõttele survet avaldama. „Tunnetuslikult jääb see tase 10-12protsendi juurde,“ nentis ta. „Seega ei tasu oma portfelli üles ehitades jääda lootma ainult kõrge dividendimääraga ettevõtetele.“
    Dividendi-ETFides võib peituda lõks
    Kress jagas ka oma õppetundi dividendifookusega ETFidesse investeerimisel. Tuleb välja, et kõik ei ole must-valge ning kõrgema dividendimääraga ettevõtteid koondavate fondide puhul ei pruugi esialgselt planeeritud strateegia edukalt välja mängida.
    Siinkohal tõi ta näiteks börsil kaubeldava fondi SPDR S&P Global Dividend Aristocrats UCITS ETFi. See valib rohkem kui 11 200 globaalse ettevõtte seast välja 100 dividendi maksvat ettevõtet, mille dividendimakseid ei ole vähemalt 10 viimast aastat kärbitud. Kõigepealt reastatakse kõik ettevõtted dividendimäära järgi ja 100 kõrgeima dividendimääraga ettevõtet pääsevad fondi koosseisu. See tähendab, et fond on väärtusinvesteeringute poole kaldu (value tilt). Tasakaalustamine (rebalancing) toimub üks kord aastas.
    „Ettevõtteid valitakse ja reastatakse igal aastal uuesti ja see on viinud ootamatu dünaamikani – viimase aastaga on portfellis vahetunud 35 protsenti ettevõtetest. Pingereas kümne kõige suurema osakaaluga ettevõtte seast on alles jäänud vaid üks,“ nentis Kress. „Mis on tagajärg? Kui me võrdleme ETFi pikaajalist tootlust laiapõhjalise turuindeksiga, siis üle pika perioodi võrreldes on 11 200 ettevõttest koostatud koondindeks näidanud paremat tootlust kui need välja valitud 100 kõrge dividendimääraga dividendiaktsiat.“
    Kuna ettevõtteid vahetatakse indeksis üks kord aastas, siis pole see piisav, et väärtus saaks realiseeruda, ütles Kress. Suur osa, mis sisse ostetakse, visatakse järgmisel aastal välja. „Filtreerimine ja portfelli ümberjagamine tekitab dividendimaksetes ennustamatu dünaamika. Võiks oodata, et dividendid kasvavad, aga tegelikult ei kasva. Investeeringuid ei hoita ka piisavalt kaua, et väärtus saaks kogutootluse potentsiaali näol realiseeruda.“
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.