Passiivsed fondid tõid uued tuuled

Pea kõik teised fondijuhid hakkasid samuti indeksil baseeruvat toodet pakkuma. Senine praktika kinnitab ka esialgse teesi paikapidavust: kulud on madalamad ja vähemalt turutootluse saab kätte.

Kui võtta alguspunktiks eelmise aasta aprill, mil kõik praegu passiivset pensioniraha-kasvatamist pakkuvad fondid turul olid, siis tegi selle ajaga kõige parema tulemuse SEB energiline indeksit jälgiv pensionifond: 5,1 protsenti. Portfell on fondil võrdlemisi pisike: aasta lõpu seisuga oli seal 1,7 miljonit eurot. Kõige enam on aasta lõpu aruande järgi investeeritud erinevatesse indeksitesse ning võlakirjadesse, kokku 20 instrumenti, mille alusvaluutaks on kõikidel euro.

Tuleva maailma aktsiate pensionifond kosus 2,3 protsenti. Nende strateegia on paigutada 66% rahast võrdselt iShares Developed World ex-Tobacco, iShares Developed World ja iShares World Equity indeksitesse, lisaks on 7 protsenti rahast iSharesi arenevate turgude indeksfondis. Ülejäänu on võlakirjades.

Tuleva teine passiivne fond, võlakirjafond, tõi aga selle ajaga ainsana negatiivset tootlust. „Passiivselt juhitud fondid on meil tegutsenud liiga lühikest aega, et puhtalt Eesti andmete põhjal järeldusi teha - lühikestel perioodidel turgudele omased kõikumised ei võimalda tasude mõju näha. Kokkuvõtteid saame me teha kümne aasta pärast,“ kommenteeris Tuleva Fondide asutaja ja juhatuse liige Tõnu Pekk.

Sellest hoolimata näeb ta passiivselt juhitud fondide juures konkurentsieelisena madalaid haldustasusid.

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev aga leiab, et aktsiaturgude langus võib panna proovile passiivsetesse fondidesse investeerinud inimeste närvid – kui nood pole endale piisavalt teadvustanud osakuhinna sõltuvust riskivaradest ja sellest tulenevat kõikumist. „Lõppenud aasta näitas, et passiivsel ja passiivsel pensionifondil võib olla vahe,“ nentis Võrklaev.