Investorid krimpsutavad Tallinna Sadama peale nina

24. mai 2018, 11:33
Valdo Kalm viib Tallinna Sadama börsile.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180524/BORS/180529779/AR/0/AR-180529779.jpg
Ainult tellijale

Enamik investoreid pole veel otsustanud, kas märkida Tallinna Sadama aktsiaid või mitte, kuid välja on kujunenud dividendiootus ning selgelt nähakse ettevõttega kaasnevaid poliitilisi riske.

„Hetkel veel ei ole teada, mis hinnaga Tallinna Sadamat müüakse, kuid arvan, et väga soodne see ei ole,“ nentis väikeinvestor Rene Ilves. „Maailmas on palju vaba raha ja ikka leidub investoreid, kes ei süvene. Fondidel on üldiselt ükskõik, mida ja mis hinnaga nad ostavad – seega arvan, et IPO märgitakse täis,“ arvas ta.

Kindel dividendiootus

Potentsiaalsetel investoritel on välja kujunenud kindlad kriteeriumid ja dividenditootlus, alla mille nad Tallinna Sadama IPOs osalema ei torma. Finantsökonoomika doktor ning investor Tõnn Talpsepp ütles, et talle pakuks Tallinna Sadam huvi umbes 7protsendilisest dividendimäärast alates. See tähendaks, et Tallinna Sadama aktsia hind peaks jääma 1,6 euro ümber.

Tabelis olevad dividenditootluse arvutused põhinevad eeldusel, et Tallinna Sadama turuväärtus on 500 miljonit eurot.

Vandeadvokaat Indrek Naur on Tallinna Sadamast huvitatud, kuid teeb sarnaselt Talpsepaga IPOs osalemise otsuse märkimishinna selgudes. „Kuna ettevõte on ennast reklaaminud dividendiaktsiana, sõltub märkimises osalemine eelkõige tootlusest. Atraktiivseks teeb aktsia tootlus alates 6 protsendist,“ tõdes Naur. Tema kriteerium eeldaks, et aktsia on võimalik soetada 1,9 euro eest, kuid mitte kallimalt. Sarnane tootlusootus on väikeinvestor Jaak Roosaarel, kes plaanib aktsiat märkida siis, kui dividenditootluseks on 5-6 protsenti.

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi vaatab otsuse tegemisel oodatava kasumi/hinna (P/E) suhet. „Kui kasumi ja hinna suhe on 8-9 juures, märgin südamest, sest selle suhtarvu juures on aktsia hinna langus börsil lähitulevikus alla IPO hinda ülimalt vähetõenäoline,“ selgitas ta. „Kui see peaks aga olema üle 15, siis ma ei märgi Tallinna Sadamat üldse,“ ütles ta.

Poliitiline risk

Rene Ilves on otsustanud, et tema oma raha Tallinna Sadamasse ei paiguta. „Ma pole kindel, et soovin omada tükki ettevõttest, kus omavad absoluutset võimu Kadri Simson ja Urve Palo,“ sõnas ta.

Ilves märkis, et riik ja regulaatorid on teinud isikliku investeerimisettevõtte kaudu raha paigutamine võimatuks ning dividendid on sellistele ettevõtetele kolmekordselt maksustatud. „Halvimal juhul tuleb ära maksta 47 protsenti. Järjest lisandub regulatsioone ja nendega kaasnevaid kulusid,“ viitas ta näiteks LEI-koodi vajadusele. Ilves ütles, et on loobunud investeerimast Euroopas noteritud avalikesse ettevõtetesse ja vaatab rohkem USA poole.

Kivimägi viitas poliitilistele riskidele. „Kuna aktsiate kontrollpakk jääb jätkuvalt riigi kätte, ei või iial teada, mida ja kellele soovitakse taas tasuta jagada – aga see toimuks siis juba väikeaktsionäride arvel,“ nentis ta. „Suure Peetri mentaliteeti näitab ka Tallinna Sadama kasumist tühjaks pumpamine vahetult enne börsile viimist, mis on tavatu ja arusaamatu,“ ütles Kivimägi. Tema hinnangu oleks senine omanik võinud jätta kas või 50 miljonit eurot jaotamata kasumit välja võtmata. Ka nii jäänuks riik endiselt 70 protsendi ulatuses selle omanikuks ja saanuks kõrgemat aktsia hinda küsida.

Nauri ei sega riigi otsus osa emissioonist dividendina välja võtta. „Pigem saab Tallinna Sadam seeläbi paremini kapitaliseerituks, sest osa laenudest lubati selle emissiooni arvelt tasuda,“ ütles investor. Samas näeb ka tema poliitilise riski olemasolu. „Meenutame Eesti Raudteed, kus poliitikud arvasid, et riik on parem ettevõtte juht kui eraettevõtijad, või meenutame poliitikute valimislubadust vee hind alla tuua, mida siiani pole juhtunud, kuid mis pärsib Tallinna Vee tegevust,“ tõi Naur näiteid.

Leidub ka võimalusi

Kivimägi arvas, et meedias on ettevõtte kasvuvõimaluste kohta avaldatud liiga negatiivseid seisukohti. „Pole mõtet unistada kaubaveomahust 40 miljonit tonni, kui reaalne number on 20 miljonit tonni aastas. Drastiline transiidi vähenemine on fakt,“ ütles Kivimägi. Ta lisas, et transiidi ärakukkumine on eilne mure ning Tallinna Sadama marginaalid ja kasum peegeldavad vaid tänast ja tegelikku seisu. Kaubavedude edasist langust Kivimägi ei näe. „See on juba toimunud ja pigem usun, et maht püsib 20 miljoni tonni juures või kasvab pisut,“ ütles ta. Samuti tõi investor esile, et reisijatevedu on sadama käibes juba suurema osakaaluga kui kaubavedu.

Kivimägi näeb potentsiaali kasvavas reisijateveos. „Metsa läinud alkoholipoliitika tõttu ma regulaarliinidel olulist kasvu ei prognoosi, aga tõusev trend on kruiisilaevandus,“ ütles ta. Samuti näeb investor võimalusi Rail Balticu ehituses ja usub Tallinna Sadama juhtkonna heasse töösse. Positiivne on tema meelest ka see, et enne valimisi soovivad poliitikud IPOt eduloona näidata.

Nauri meelest sobib Tallinna Sadam ainult pikaajaliseks investeeringuks. „Arvestades, et nad on vaatamata kaubavedude vähendamisele säilitanud ärikasumi ja kasvatanud käivet, võib loota head dividendiaktsiat,“ ütles ta. Tema hinnangul on Tallinna Sadamal palju varjatud väärtusi, eelkõige kasutamata maad Muuga Sadamas ja kesklinnas, mille oskuslikul realiseerimisel võib aktsia lennata.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. May 2018, 11:33

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing