Nüüd on ees periood, kus tootlused on tunduvalt madalamad, ütles BofAML peastrateeg Michael Hartnett. Panga strateegid koostasid pika kommentaari, kus arutatakse turgude käekäiku ja tulevikku 10 aastat pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist.

„Suur pull on surnud. Ülemäärase likviidsuse periood on läbi saanud = ülemäärase tootluse periood saab läbi,“ ütles Hartnett.

Likviidsuse all peab Hartnett silmas keskpankasid, kes on varaostu programmide käigus pumbanud majandustesse rohkem kui 12 triljonit dollarit lisaraha. Kokku on keskpangad üle maailma alandanud intressimäärasid pärast kriisi 713 korral, selgub Merrill Lynchi andmetest. Juhtivat rolli on mänginud USA Föderaalreserv, mis hoidis baasintressimäärad nullprotsendi lähedal lausa seitse aastat. Majandusse paisati lisaraha enam kui 4,5 triljonit dollarit.

Kogu see stimuleerimine on aidanud Standard & Poor’s 500 indeksil kriisiaegsete põhjadega võrreldes kallineda 335 protsendi võrra.

Föderaalreserv on varaostu programmid aga lõpetanud ning sama teevad ka teised keskpangad. Intressimäärad USAs tõusevad ning investorid peavad toime tulema suurte muutustega, kirjutas Hartnett.

Sellises kliimas peaks peaksid investorid keskenduma „ebavõrdsusele, innovatsioonile ja surematusele,“ mis peaks kasu tooma ravimifirmadele ja revolutsioonilistele tehnoloogiafirmadele. Lisaks sellele tasub kiireneva inflatsiooni tõttu panustada toorainetele, väärtusaktsiatele ja turgudele väljaspool USAd ja Kanadat.

„Föderaalreserv karmistab nüüd rahapoliitikat. Nad ignoreerivad struktuurset deflatsiooni ja keskenduvad tsüklilisele inflatsioonile,“ rääkis ta. „Rahapoliitika karmistamise tsükli ajal peaks finantsvarade tootlus püsima madal ja volatiilne.“

Madalate intressimäärade ajastu ning agressiivsed stimuleerimisprogrammid suurendasid järsult globaalset võlga. Kui enne kriisi oli see 172 triljonit dollarit, siis nüüd on see juba 247 triljonit dollarit. Hiina võlatase tõusis 460 protsenti, 40 triljoni dollarini. Valitsuste võlad on globaalselt kasvanud kokku 73 protsenti, 67 triljoni dollarini ning USA riigivõlg on 10 aastaga paisunud 82 protsenti.

Investorid, kes on lõdva rahapoliitikaga harjunud, alahindavad nüüd Föderaalreservi otsusekindlust oma poliitikat karmistada, nentis Hartnett. Keskpank on alates 2015. aasta detsembrist tõstnud intresse kuus korda. Enne aasta lõppu plaanitakse veel kahte intressitõusu.

Hartnett ütles, et intresside tõstmine võib põhjustada olukorra, kus lühiajaliste riigivõlakirjade tootlus tõuseb pikemaajalistest mööda. Seda olukorda nimetatakse ümberpööratud intressikõveraks (inverted yield curve), mis on eelnenud viimasel seitsmel korral just majanduslangusele.

„Sellegi poolest ütleb Föderaalreserv, et seekord on asjad teisiti ning lame või pööratud intressikõver ei peata nende intresside tõstmist,“ ütles strateeg. „Oodatust karmim Föderaalreserv saab tõenäoliselt peamiseks põhjuseks, miks varahinnad langevad.“

Hartnett tõi välja, et pulliturule on lõpus kaasa aidanud ka USA presidendi Donald Trumpi maksukärped ning aktsiate tagasiostud. Börsifirmad on kümne aasta jooksul tagasi ostnud 4,7 triljoni dollari eest aktsiaid.