Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe vabrikus Keilas.Foto: Andres Haabu
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harju Elektri hädad paistavad ajutised
Harju Elekter ei suutnud kolmandas kvartalis loodetud kasumlikkust saavutada ning ettevõtte aktsia langes järsult. Kehv seis ei pruugi aga kaua kesta, arvavad turuosalised.
„Kolmanda kvartali numbrid olid paraku pettumus, aga lähemalt vaadates võib tõdeda, et midagi hullu ettevõttega siiski lahti ei ole,“ kommenteeris LHV vanemanalüütik Sander Danil.
Ettevõtte puhaskasum langes kolmandas kvartalis 99 protsenti, 18 000 euroni. Käive langes ligi 7 protsenti. Harju Elektri aktsia reageeris tulemustele üle 5protsendilise langusega.
Ajutised mõjurid
Danili sõnul mõjutas viimase kvartali tulemusi negatiivselt mitu erakorralise iseloomuga asjaolu, millel ei tohiks olla püsivamat mõju ettevõtte tegevusele.
„Kõige rohkem häiris tulemuste juures Soome tütarfirma Telesilta Oy täiendavad kulud, mis olid seotud lepingute lisatöödega,“ ütles Danil.
Nimelt mõjutas kasumlikkust oluliselt kolmandas kvartalis arvesse võetud 1,5 miljoni euro suurune kahjum, mis oli seotud laevaehituse elektritööde lisakuludega. Tegelik tulemus selgub aga läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel, teatas börsifirma.
Danil nentis, et suurt lootust seda raha tellijalt osaliselt tagasi saada ei ole. „See on ka ühekordse iseloomuga kulu, mis Telesilta edasist tegevust ja kasumlikkust oluliselt ei mõjuta,“ rääkis Danil.
Soomes mõjutas tulemusi negatiivselt ka alajaamade tellimuste vähenemine, mis oli seotud tuleohuga seotud elektritööde piirangutega.
Aktsionärid ei muretse
Äripäevaga suhelnud Harju Elektri aktsionärid tulemuste pärast ei muretse ning usuvad, et pikaajaline väljavaade on jätkuvalt positiivne.
Väikekatsionär Joonatan Uusväli ütles, et tema jaoks tulemused suurt üllatust ei valmistanud ning uute tütarfirmade käima tõmbamine tekitabki loomulikke „kasvuvalusid“.
Ta nentis, et tulemusi mõjutas negatiivselt Skandinaavias uute ettevõtete ostmine ja nende käima lükkamine, aga see mõju on lühiajaline. „See ikka maksab, täiesti oodatud stsenaarium on hetkel lahti jooksnud. Usun, et olukord on ajutine ja tegemist on nii-öelda kasvuvaludega.“
127 902 Harju Elektri aktsiat omav Tieto Eesti ASi juht Anneli Heinsoo ütles, et ettevõtte kehvemad majandustulemused rõõmu ei valmista, aga pikemas perspektiivis on seis ka tema arvates hea.
Aktsial hea ostukoht?
„Las teised müüvad, minu jaoks on Stockmanni hullud päevad alanud,“ kommenteeris Uusväli, kelle sõnul annab aktsia langus hea võimaluse oma osalust suurendada.
Väikeinvestor lisas, et mida rohkem aktsia langeb, seda enam ta juurde ostab. „Oste teen strateegia järgi neli korda aastas ja rebalansseerin oma portfelli,“ seletas ta.
LHV andis üle-eelmisel nädalal Harju Elektri aktsiale ostusoovituse ning õiglase väärtuse vahemikuks määrati 5–5,5 eurot. Sander Danil ütles, et kolmanda kvartali tulemuste tõttu nad oma väljavaadet ei muuda. Kolmapäeva õhtuks kauples aktsia 4,62 eurol.
Kasumlikkus surve all
ASi Harju Elekter müügitulu kasvas selle aasta esimese üheksa kuuga 21 protsenti, 89,1 miljoni euroni, aga soovitud kasumlikkuseni ei jõutud. "See nõuab täiendavat aega ja kulutusi," kirjutas ettevõte.
Üheksa kuu jooksul aitas tulemusi parandada tellimuste mahu suurenemine ja uute äriühenduste soetamine 2017. aasta teises pooles. Brutokasum kasvas 0,5 protsenti, 11,11 miljoni euroni. Puhaskasum vähenes aga 95,9 protsenti, 1,16 miljoni euroni.
Kolmandas kvartalis kahanes käive eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,5 protsenti, 29,3 miljoni euroni, peamiselt toimus langus välisturgudel. Kvartali konsolideeritud brutokasum vähenes 36 protsenti, 2,96 miljoni euroni. Perioodi puhaskasum kahanes aga 99,1 protsenti, 18 000 euroni.
Eestis hakkas müük kasvama
Ettevõtte tootmisüksuse osakaal käibes on kasvanud ning kinnisvara ja muude tegevuste osakaal vähenenud. Kui mujal läks Harju Elektril kehvemini, siis Eestis suudeti müügitulu kolmandas kvartalis tunduvalt suurendada.
85,2 protsenti kontserni müügitulust teeniti kolmandas kvartalis tootmise segmendis, kinnisvara ja muud tegevusalad moodustasid müügimahust 14,8 protsenti. Kummagi osakaal oli mullu samal ajal vastavalt 80 ja 20 protsenti. Tootmissegmendi müügitulust annab peamise osa (93–96 protsenti) elektriseadmete müük.
Kontserni välismaa müügitulu moodustas aruandekvartalis konsolideeritud müügitulust 85,3 protsenti. Ettevõtte suurim turg on Soome, kuhu müüdi kvartaliga 60 protsenti toodetest. Välismaa müük vähenes kvartalis 2,7 miljoni euro võrra, 25 miljoni euroni.
Eestis kasvas kolmandas kvartalis müük aga 22 protsenti, 4,3 miljoni euroni. Müügitulust moodustas see kokku 14,7 protsenti. Üheksa kuu lõikes langes Eesti käive siiski 13,3 protsenti, 10,7 miljoni euroni. Põhjusena toodi välja asjaolu, et energiajaotussektoris tehakse vähe investeeringuid.
Rootsis viiekordne kasv
Rootsi turul kasvas müügitulu kolmandas kvartalis üle viie korra, 3,4 miljoni euroni. „Kasvu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete soetamine kui ka kontserni teiste firmade töö müügi suurendamisel,“ kirjutas ettevõte börsiteates.
Harju Elekter sõlmis esimeses kvartalis kolmeaastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrgu ettevõttega E.ON Energidistribution AB ning kvartalis alustati ka alajaamade tarneid Rootsi. Üheksa kuuga on Rootsi tarnitud juba 150 alajaama, mida on kolm korda enam kui 2017. aastal kokku.
Jätkus ka aktiivne töö Norra suunal. Müük Norra turule suurenes kvartalis 1,1 miljoni euro võrra, 2,3 miljoni euroni.
Kokku töötas kolmandas kvartalis ettevõttes keskmiselt 733 inimest, mida on 115 võrra rohkem kui mullu samal ajal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.