Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue nädala esimeste tundide jooksul kehtestas USA pärast mitme kuu pikkust hoiatusaega lõpuks sanktsioonid Iraani nafta-, kaubandus- ja pangandustööstusele ning katkestas seeläbi nafta hinna viie päeva pikkuse langusseeria. Möödunud nädalal asus tooraine odavnema pärast Valge Maja teadet, et kaheksal riigil on ka pärast sanktsioonide taaskehtestamist teatud perioodi jooksul veel lubatud Iraanilt naftat osta. Washingtoni esmaspäevase teate kohaselt kuuluvad sellesse nimekirja Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, India, Türgi, Kreeka ja Itaalia.
Brenti toornafta on esmaspäeval kallinenud 1% ning liigub 73,3 dollari juures. Ühendriikide musta kulla indeks WTI on kerkinud samuti 1% kõrgemale, jõudes ligikaudu 63,5 dollari tasemeni.
Naftakauplejad arvestasid Iraani tarnete kadumise tooraine hinna sisse juba mõne kuu eest, viies Brenti barrelihinna oktoobri alguses üle 85 dollari piiri. Tollest kõrgpunktist saadik on nafta hind aga hoogsalt langenud, seda peamiselt tänu pakkumise märkimisväärsele suurenemisele: oktoobris kerkis suurtootjate USA, Saudi Araabia ja Venemaa tootmismaht üle rekordilise 33 miljoni barreli. Lisaks tekitab muret võimalik nõudluse vähenemine, mida põhjustab ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine ja süvendab USA-Hina kaubanduskonflikt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.