Anu Lill • 25. märts
Jaga lugu:

Riigivõlakiri tooks Eestile arenguhüppe

Idee oma rahvalt laenu võtta, et see raha investeerida oma maa majandusse kõlab hästi ja enamik riike nii ka teeb, kuid mitte Eesti. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja investoritelt, kas Eesti võiks emiteerida võlakirju ja millise tootluse juures oleks huvi nendesse investeerida.

Peeter Koppel: "Kas "null koma" intress oleks investorile atraktiivne? No ei oleks! Samas, kui raha on sellises täbaras keskkonnas (kas või osaliselt) vaja kuhugi parkida, siis mida sa hing hädaga teed? Nutad ja pargid."  Foto: Raul Mee

Äripäevaga rääkinud investorite sõnul oleks riigi võlakirja vaja, kuid mitte selleks, et jooksvalt eelarveauke lappida. Kõigil on meeles hoiatavad näited Kreekast, Itaaliast, Islandilt ja paljudest teistest võlavangi jäänud riikidest. Aga pikaajalisteks investeeringuteks olulistesse projektidesse oleks seda vaja küll, sest see aitaks luua uusi töökohti, suurendada eksporti, anda tõuke uute kaupade ja teenuste tekkimisele aidata meie riik järele ELi arenenud riikidele.

Peeter Koppel: oleme "paipoisid" ja saaksime vaid 0intressi

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel avaldas oma arvamuse võlakirjade teemal: "Riigi võlakiri on instrument, tööriist nagu iga teinegi. Tööriist ei ole olemuslikult hea või halb. Küsimus on selles, kuidas seda tööriista kasutatakse. Eestil on siinkohal harukordne võimalus olla mõistlikum, kui seda on olnud Euroopa. Euroopalik lähenemine, kus heal ajal on eelarve defitsiidis, sest "saab ju" ja halval ajal on eelarve defitsiidis, sest "peab ju", pole teatavasti häid tulemusi andnud.

Minu eelistus olekski "lükata" võlakirjadega kaasatav raha sinna, kus see aitab tootlikkust kasvatada tuleviku kontekstis. Kui eelnevaga konkreetset (!) seost näidata ei suudeta, siis on meil teatud oht euroopalikkuseks selle sõna halvas tähenduses. Samas võlakirja emitendi ehk riigi seisukohalt on tänane olukord mahlane ja magus. Saksamaa 10aastase võlakirja omamise eest peab juba peale maksma.

Positiivsed reaalintressid euroalal eksisteerivad ainult väga kaugetes unenägudes. Meie oma fiskaalse paipoisi mainega saaks 10aastast raha tasemelt null-koma ja natuke peale."

Sama meelt on ka Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas, kelle sõnul kujuneb võlakirja hind järgmistest komponentidest: võetava laenu mahust, riigi rahalisest olukorrast, riigireitingust ja võetava laenu pikkusest. "Hiljuti võttis Läti 700 miljonit eurot laenu 30-aastaks intressiga 1,929%. Saksamaa sai sama pikaks perioodiks laenata 1,2 miljardit eurot intressiga 0,72%. Arvestades Eesti fiskaalse oiviku mainet võiks paari miljardi laenamist alustada oksjonil ilmselt ca 0,3-0,4 % tasemelt. Näiteks Läti 10 aastase võlakirja hind kaupleb hetkel turul tasemel 0,595%, Saksamaa oma -0,012, Soome 0,204," selgitas Tanilas.

Mahajäämus Euroopa Liidu rikastest tuleks kiiremini likvideerida

Wermstocki juht Teet Kolts leidis, et riigi võlakirjade emiteerimist ei tuleks mitte kaaluda, vaid seda tuleks kindlasti teha oluliste objektide valmisehitamiseks, nagu näiteks neljarajalised maanteed Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu suunal. Lisaks on riigi võlakiri oluline investeerimisvahend Eesti elanikele, kohalike investoritele ja ka pensionifondidele. Täna seisavad Eesti inimeste hoiused 0 intressiga pangahoiusel ega teeni midagi, selle asemel et oleksid investeeritud Eesti majandusse.

"Riigivõlakirjade emiteerimisel tuleks eelistada kohalikke investoreid, et ka teenitud intressid jääks Eesti majandusse ja suurendaksid Eesti inimeste sissetulekut. Võlakirjadel on ka väga oluline roll kogu riigi finantssüsteemi toimimisel ja usaldusväärsemaks muutmisel. Võlakirjade tootlus kujuneb võrdluses meie naabrite võlakirjade tootlusega ja kindlasti ma kaaluks nendesse investeerimist," ütles ta.

Võlakiri pole koll!

Ettevõtja ja investor Arvo Nõges leidis, et arvestades Eesti mahajäämust ELi arenenud riikidest kõikides peamistes valdkondades, on võlakirjade kasutuselevõtt möödapääsmatu. "On kahetsusväärne, et riik ei ole osanud käituda majanduslikult efektiivselt juba rohkem kui kümme aastat, pikaajalisi võlakirju oleks pidanud rakendama juba pärast 2008. aasta kriisi, mil muud turupõhised rahastused tõmmati drastiliselt kokku." Nõgese arvates peegeldab see, et võlakirjad tulevad kaalumisele alles nüüd, mil ELi abiprogrammid hakkavad vähenema, meie vildakat arusaama majanduse arengut loovatest eeldustest. "Mina isiklikult pole võlakirjainvestor ega kavatse selleks ka hakata siis, kui Eesti riik oma võlakirjad turule toob. Samas on sellest huvitatud kindlasti väga suur ring tõsiselt võetavaid investoreid, keda rahuldab 2–3% aastatootlus, mida ma pakuks puusalt tulistades Eesti riigi võlakirja hinnaks."

Elmo Somelar riigivõlakirjade emiteerimisest: "Vähe oluline ei ole sisepoliitiline risk ehk sageli võime olla ise enda kõige suuremad vaenlased."  Foto: Eiko Kink

Tootlus mis ahvatleks investeerima?

Investor Elmo Somelari sõnul võiks lühiajaliselt intress olla kuni 2–4% ja pikemaajaliselt 7+ aastat 4–7%. "Meie regiooni puhul (geopoliitiline asukoht) ja riigi väiksuse tõttu võivad riskid olla kõrgendatud, kuna oleme euroalas, siis inflatsiooni risk on suhteliselt madal."

Võlakirja suhtus positiivselt ka investor Lauri Paeveer, kes ootaks ka kuni 5% tootlus aasta baasil. "Mina pigem pooldaksin riigivõlakirja emiteerimist, kuid mitte jooksvate kulude katteks. Näiteks juhul kui riik II samba "remondiga" liiga hoogu satub, siis võiks riigivõlakiri olla osaliselt kaalumist väärt alternatiiv pikaajaliseks investeeringuks."

Nasdaq Balti võlakirjaturul on praegu noteeritud nii Läti kui ka Leedu võlakirjad intressimääraga 0,1–6,7 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum