Pangad on asunud lisaks tähtajalistele hoiustele võitlusesse ka arvelduskontodel seisva vaba raha pärast – kliente meelitatakse senisest kõrgema intressiga ka lihtsalt raha kontol hoidma.

- Oma laenutagala kindlustamiseks lähevad pankadel üksteise võidu käiku erinevad lahendused – olgu selleks siis nõudmiseni hoiuse intressi kasvatamine, eraldi kogumisteenuste turule toomine või tähtajaliste hoiuste intressi tõstmine. Pildil: (vasakult) LHV Grupi juht Madis Toomsalu, Swedbank Eesti tegevjuht Olavi Lepp, Coop Panga juht Margus Rink ja SEB Eesti juht Allan Parik.
- Foto: Liis Treimann
Hiljuti teatas SEB Pank, et hakkab detsembrist maksma nõudmiseni hoiusele 0,4% intressi, Swedbank kergitas eelmisel nädalal oma Rahakoguja intressi 2% peale. Tähtajalised hoiused peibutavad aga veelgi kõrgemate intressimääradega – ja on, mille pärast võidelda, sest niisama seisab kontodel veel ligikaudu kolmveerand vabast rahast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lisatud hoiuste võrdlustabel
Võistlus hoiustajate rahade pärast on viinud üheaastasele tähtajalisele hoiusele makstava intressi uutele kõrgustele, parim pakkumine on juuni alguse seisuga 5%.
Kui Euroopa Keskpank on järjest teada andnud intressimäära tõusust, siis kerkinud on ka Eesti hoiustajaste võimalused oma raha pealt intresse teenida.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.