Peatükid

Keskeas uuesti ülikooli astujad on rohkem motiveeritud

TTÜ vastuvõtu spetsialistide sõnul on kõige raskem sisse saada majandusteaduskonda.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180523/BOOK02/180529837/AR/0/AR-180529837.jpg

Ülikooli vastuvõtu spetsialistid kirjeldavad oma tööd nagu sõitu Ameerika mägedel: mõnel ülikooli õppima soovijal on peamine küsimus, et kuidas ta sisse saab, teine aga on isegi töölt ära tulnud, et kohe kõige täiege õpingutele pühenduda.

TTÜ vastuvõtu- ja nõustamiskeskuse juhataja Anne Urbla räägib, et liiga palju sisseastumisele keskenduda pole hea ning selle asemel tuleks panna perspektiivi oma ambitsioonid ja olla enda vastu hästi aus.

Heaks näiteks on Urbla sõnul keskikka jõudnud õppijad, kes tulevad väga pika aja tagant uuesti tarkusi omandama, sama ajal ise väga täpselt teades, miks nad õpivad ja mida õppima tulevad. „Vahel on nad kuskil midagi õppinud ja võiksid need ained rahumeeli üle kanda, aga nad ütlevad, et ei, ma olen leidnud elus nüüd sellise hetke ja ma tulen õppima,“ kiidab ta juba elu näinud inimeste otsusekindlust ja motiveeritust.

Samas ei ole uuesti õppima asumine kergete killast, sest aastate jooksul läheb paljugi kaduma. Nii antakse ka endale aru, et igas aines ei pruugita hakkama saada ja olgugi et riigieksamitel ei ole kehtivusaega, ei piisa sellest, et tulla ja hakata aastate tagant ülikooli matemaatikat õppima. Nii on eelõppekursed peale keskkooli lõpetajate tänuväärt abiõu ka neile, kes tahavad näiteks matemaatikat endale meelde tuletada. Või neile, kel jäid omal ajal vajalikud riigieksamid tegemata ja kes peavad läbima uue katse või sooritama riigieksami uuesti. Mõnikord soovitakse ka vajalikke teadmisi meelde tuletada, täiendab TTÜ vastuvõtu spetsialist Kirsti Naaber jutuajamist.

Naabri sõnul kasutavad nad TTÜs peagu kõikidele õppekavadele sisseastumiseks riigieksameid. Erinevad vaid nõuded, kui kõrgele üks või teine teaduskond oma lati seab. „Majandusteaduskond on seadnud oma lati kõige kõrgemale, teistes teaduskondades on latt veidi madalamal,“ märgib ta, lisades, et sinna on ka kõige raskem sisse saada. Seevastu kõige rohkem tungi on TTÜs avalduste arvu poolest IT-teaduskonda.

Urbla sekundeerib, et matemaatika on väga oluline, samamoodi eesti keel ja inglise keel. Kuid viimast kasutavad nad praegu vaid eeltingimusena, sest inglise keele eksamil ei anta enam punkte, vaid tasemeid, kuid tasemeid ei saa pingeritta panna.

Naaber täpsustab, et TTÜs on esimeses õppeastmes 34 õppekava ja nendest vaid 12-l on nõutud midagi lisaks, kas motivatsioonikiri, vestlus või test. Kahele kolmandikule õppekavadest saab kandideerida kas riigieksamite või keskmise hinde baasil.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on ka Tartu Ülikoolis neid erialasid üksjagu, kuhu saab kandideerida vaid riigieksamitega. Näiteks loodus- ja täppisteaduste valdkonnas eeldatakse head reaalainete oskust ja matemaatikaeksam näitab seda hästi. Kaldma nimetab muu hulgas ära matemaatika, informaatika, matemaatilise statistika, kuhu kandideerimiseks piisab matemaatika ja eesti keele riigieksamist.

Teiste loodus- ja täppisteaduste erialade jaoks on loodud Kaldma sõnul matemaatika riigieksami kõrvale alternatiivne erialakatse sooritamise võimalus. „Näiteks kellel on väga suur huvi geograafia vastu, aga matemaatika riigieksam ei õnnestunud, saab osaleda erialakatsel ning pidada motivatsioonivestluse komisjoniga.“

Kaldma sõnul esitatakse kõige rohkem avaldusi nendele õppekavadele, kus on palju õppekohti, näiteks arstiteadus, informaatika, õigusteadus, füsioteraapia ja psühholoogia. „Arstiteadusesse oli eelmisel aastal kandidaate suisa üle 600, ITsse 450,“ täpsustab ta ja nendib, et nimetatud õppekavadele on ka õppekohti rohkem, arstiteaduses 176 ja ITs 150.

Samas mängib Kaldma sõnul nende erialade eelistamises rolli ka erialade prestiiž ning tulevase töötasu suurus. "Arst ja õigus on olnud ajast aega erialad, kus on olnud kõrge konkurss."

Kõige vähem soovijaid on seevastu väikestele erialadele, nagu näiteks pärandtehnoloogia ja klassikaline filoloogia. „Nendele erialadele me ei eeldagi, et tuleb kümneid ja kümneid kandidaate, sest sinna kandideeritaksegi vähe,“ kommenteerib Kaldma, lisades, et kandideerimise puhul kehtib seaduspärasus, et mida lihtsam on kandideerida, seda rohkem avaldusi tuleb.

Näiteks kandideerides riigieksamite alusel, piisab vaid SAISis avalduse tegemisest ja nii võibki tagavaravariandina esitada avaldusi erinevatesse ülikoolidesse või ülikooli sees teisele õppekavale. „Seal, kus on sisseastumiseksamid, seal kandidaadid kaaluvad ikka rohkem läbi, kas nad kandideerivad või mitte ja kas nad on valmis eksamit tegema,“ räägib vastuvõtutalituse juhataja.

Sisseastumisel üks aega- ja närvenõudvamaid erialasid Tartu Ülikoolis on psühholoogia, kuhu õppima kandideerides peab arvestama lausa mitu päeva kestvate eksamitega. Ühel päeval tuleb teha akadeemiline test, teisel päeval kirjalik erialakatse ja takkatippu peab tõestama oma õppimisindu ka komisjoniga vesteldes. Nii tuleb psühholoogiasse sisseastumise puhul arvestada kolmepäevase sisseastumiseksamiga, jätkab Kaldma.

Ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ning Viljandi Kultuuriakadeemia erinevatel erialadel, nagu pärandtehnoloogia, tantsukunst, teatrikunsti ja visuaatehnoloogia on mitmepäevased sisseastumiseksamid, mis panevad kandidaadi erialamotivatsiooni proovile. Kaldma selgitab, et mitmepäevased eksamid pole eesmärk omaette, vaid mitmepäevaseks kujunevad eksamid seetõttu, et eksami komponente on palju ning ühe päevaga ei jõua eksamit läbi viia.

Ent enamikul õppekavadel on kirjalikud sisseastumiseksamid, mille saab tehtud paari tunni jooksul ülikooli juures. Näiteks võõrkeelte õppekavadel (skandinaavia keeled, saksa keel, prantsuse keel) tuleb sooritada üldist keelepädevust kontrolliv erialakatse eesti keeles või inglise keeles, kui eelev kool on lõpetatud välisriigis.

Lisavõimalus sisseastujale

Akadeemiline test on Kaldma sõnul omaette eksam, mis on juba aastaid olnud Tartu Ülikoolis samasugune. „Ainult üldinformeerituse osa pole alates 2016. aastast enam sees. Ajaloosündmusi ja presidente me enam ei küsi, selle asemel on sünteesivad andmed, mida pead töötlema,“ kommenteerib ta.

Vastuvõtutalituse juhataja sõnul on akadeemiline test lisavõimalus ülikooli sissesaamiseks. „Juba teist aastat viime testi läbi kevadel märtsikuus ja seda eesmärgiga, et anda nutikamatele ja tugevama akadeemilise võimekusega kandidaatidele juba kevadel positiivne vastuvõtuotsus ära. Samuti teadmine, et Tartu Ülikool ootab neid edasi õppima enamikule ülikooli õppekavadele.“ See aasta sooritas akadeemilise testi 1450 inimest. Akadeemilise testi 65 punkti piirini, mis tagas vastuvõtu, sooritas kokku 389 inimest.

Akadeemilist testi kasutatakse Kaldma sõnul vaid bakalaureuseõppes ja selliste õppekavade puhul, kus ei ole vaja kontrollida erialateadmisi. Nii ei kasutata testi Viljandi Kultuuriakadeemiasse kandideerijate puhul, sest sinna õppima soovijad peavad oskama teatrit teha või mõnda instrumenti mängida. Samuti pedagoogilistel õppekavadel, kus on eelduseks pedagoogiliste oskuste ja teadmiste olemasolu.

Kaldma järgi kasutatakse akadeemilist testi järgmisel õppeaastal ka hambaarstiõppes, kus see on esimest korda kohustuslik sisseastumiseksam. „Oma ideelt on test hea materjal eristamaks neid, kes oskavad etteantud informatsiooni põhjal kiiresti sünteesida õiget vastust,“ nimetab ta ühe põhjuse, miks otsustati seda vastuvõtutingimuse alternatiivina kasutada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2018, 14:05

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing