• Jaga lugu:

    Iga teine eestlane on ülekaaluline

    Toitumisnõustaja sõnul on ülekaalulisus eelkõige seotud eluviisi, mitte geneetikaga.Foto: erakogu

    Kogu maailmas kasvav ülekaalulisuse ja rasvumise probleem on Eestiski aktuaalne. Eelkõige mugavast elustiilist tingitud kaalumured peegelduvad ka enesetundes ning tervisenäitajates. Mida teha, et surnud ringist välja saada?

    Kui suured on eestlaste kaaluprobleemid?
    2016. aastal Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu põhjal on ligikaudu 52% eestlastest vanuses 16–64 a ülekaalulised või rasvunud. Kümmekond aastat varem oli osakaal veel umbes 5% madalam, seega ajaga on probleem suurenenud ning seda ka lastel.
    Statistika põhineb kehamassiindeksil, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse omavahelist suhet ning annab ülevaate kehakaalu tervislikkusest. Inimese KMI loetakse hinnanguliselt normaalseks, kui see jääb vahemikku 19–25 ühikut. Alla 19 loetakse alakaaluks, vahemikku 25–29,9 ülekaaluks ning üle 30 rasvumiseks.
    Kaaluprobleem on suurem meeste hulgas, kellest 40% on ülekaalulised ning 20% rasvunud. Naiste puhul on tulemused mõnevõrra paremad, kuid siiski murettekitavad – numbrid on vastavalt 27% ja 19%.
    Selleks, et muuta olukorda, kus iga teine eestlane on ülekaaluline, saame ka ise palju ära teha, teadvustades, mis on ülekaalulisuse täpsemad põhjused.
    Mis tegurid soodustavad ülekaalulisust?
    Paljud kaaluprobleemidega võitlejad toovad põhjuseks geneetikat. Tegelikkuses jagunevad inimesed üldjoones kolme rühma – kiire ainevahetusega inimesed, kes ei pea kaalutõusu kartma; need, kes võtavad kaalus juurde ebatervisliku toitumise ja istuva eluviisi tõttu ning inimesed geneetilise eelsoodumusega rasvumisele, kes peavad väga hoolikalt oma elustiili jälgima.
    Eelkõige on ülekaalulisus siiski seotud eluviisiga. Meie elu on tehtud väga mugavaks. Vähene liikumine ja liiga suure koguste ja kõrge kalorsusega toidu söömine põhjustab olukorra, kus anname kehale rohkem energiat, kui jõuame ära kulutada. Energia ülejääk salvestub aga kehas varurasvana, mida on raske maha saada.
    Kesised toitumisvalikud kajastuvad ka uuringutes – enamik inimesi peab küll värskeid ja naturaalseid toite oluliseks (lausa 70% Nielseni küsitlusele vastanud eestlastest), kuid TAI hinnangul on tarbimise ja hoiakute vahel veel suur erinevus, sest vastasel juhul poleks ülekaalulisuse protsent endiselt kasvav.
    Milline on eestlase toidulaud?
    Ka TAI uuringu “Eesti rahva toidueelistused” tulemused kinnitavad kesist toidulauda. Keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusa ja lihatoodetega, samas jääb puudu köögiviljadest ja kalast. Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama kahjuks alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on.
    Tasub kindlasti jälgida toiduainete etikettidel olevat informatsiooni kalorikoguste kohta, et saada parem ülevaade sellest, palju energiat toidulaud annab ning seejärel ka hinnata, palju tegelikkuses keha ära kulutab.
    Kuidas saavutada normaalkaalu?
    Eestlaste ülekaalulisuse probleemi pole kindlasti lihtne lahendada. Kõige olulisem on inimeste teadlikkus ning soov muuta midagi oma toidulaual. Kui inimene endast hoolib, siis küllap ka valib toite ja nende koguseid. Lasteaedades ja koolides tegeletakse toitumise õpetamisega üldjuhul väga hoolikalt. Edasi on küsimus õpitu kasutamises praktikas.
    Kehakaalu langetamise korral sõltub lahendus olukorra tõsidusest. Kui räägime mõnest kilost, mida õnnestub hõlpsalt kaotada toitumis- ja liikumisharjumuste korrigeerimisega, siis saab inimene kas lihtsate nippide abil toitumist planeerides ise hakkama või on alati võimalus ka toitumisnõustaja juurde pöörduda, kes aitaks koostada menüü madala glükeemilise koormusega toiduainetest (sisaldavad minimaalselt süsivesikuid).
    Kui on tarvis kaalu langetada suuremal määral, nt kui inimesel on juba ülekaal, siis tasub kindlasti pöörduda vastava spetsialisti või perearsti poole. Üheks võimaluseks on Dr Simeonsi dieet, mis on loodud just ülekaaluliste inimeste abistamiseks ning aitab tervist ohustamata kaotada 40 päevaga 8–15 kg. Kaalulangus toimub vaid varurasva arvelt ja sealjuures pole tulemuste saavutamiseks füüsiline koormus nõutav, seega on ka ideaalne lahendus neile, kes trenni teha ei armasta.
    Jaga lugu:

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Suur ülevaade: analüütikud näitavad rohelist ja punast tuld just neile Balti börsi aktsiatele
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Eelmise aasta eufooriline meeleolu ja ahnus aktsiaturgudel on asendunud kohati hirmuga. Kogenumad investorid piiluvad häid ostukohti, analüütikute pakutud hinnasihid on üks viis, kuidas aktsiaid portfelli juurde noppida.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Miks just nemad ehk kogu tõde parimatest juhtidest
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Konkursi "Parim juht" finalistid on eeskujuks nii isikupärase käekirja kui ka juhtimisstiiliga, samuti julgusega kutsuda ettevõtte omanik maadlema. Küsimuste küsimusele ehk kuidas pikaaegselt edukas olla ja tipus püsida, on neil kõigil eeldused õigesti vastata, leiab juhtimisekspert Mait Raava.
Välisinvestorid on Eestiga rohkem rahul, kuid pole kedagi palgata
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.
Nii nagu kohalikel ettevõtjatel, on Eestis tegutsevatel välisinvestoritel küllaltki sarnased mured, kinnitas nende seas tehtud uuring: pole piisavalt töötajaid, kimbutavad kallid elektriarved ning geopoliitiline olukord paneb kukalt kratsima, tarneahelast rääkimata. Eksperdid näevad aga probleemides võimalusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.