• Jaga lugu:

    Restoranitest: rannahoone restoran on Pärnu pärl

    Arhitektuuriloolased peavad Pärnu Rannahotelli Eesti funktsionalistliku arhitektuuri pärliks. Gurmaanina on mul põhjust pärliks pidada ka selle restorani. Seda nii sisult ehk toidult kui ka vormilt ehk atmosfäärilt ja teeninduselt.

    Söögisaalis ja kogu hotelli interjööris on säilitatud viited eelmise sajandi kolmekümnendate aastate glamuurile.Foto: Raul Mee
    Juba restorani asukoht on omaette väärtus. Mereni napilt mõnisada meetrit, kuid rannamelust mõõdukalt haljastusega eraldatud ja ka linna poolt tulles jätab kõrgete puude vahele peitunud funkstiilis hoone tagasitõmbunult omaette oleva mulje.
    Rannahotelli restoranil on kaks nägu. Üks on suvine ja pööratud mere poole – merepoolsel küljel on tõenäoselt Pärnu kauneim restoraniterrass. Stiilselt kaunis on ka restorani avarate akendega söögisaal – jätkub ju terrassiilma vaid mõneks nädalaks.
    Nii söögisaali kui ka kogu hotelli interjööri on korduvalt uuendatud, kuid õnneks alati selle ajaloolist funktsionalistlikku stiili järgides ja säilitades viited eelmise sajandi kolmekümnendate aastate glamuurile. Juba 18. juunil 1937, päev pärast hotelli avamist, kus osales ka president, kirjutas ajaleht Postimees: “Hotelli sisustus ja tubade jaotus on wäga maitsekas ja lihtne”. Maitsekas ja lihtne on see (pärast viimaseid restaureerimisi) siiani.
    Terrass on Rannahotelli restoranis au sees.Foto: Raul Mee
    Restorani päevane ja õhtune menüü on erinevad, täies ilus ja võlus avaneb see alles õhtul. Kusagil kolme aasta eest jõudis Rannahotelli restoran peakokk Herkki Ruubeli käe all Eesti tippude hulka. Aasta algusest on köögis aga kaksikvõim, peakokkadeks Sören Mäesalu ja Mait Lohu. Varasemast kursist pole kõrvale pööratud, edasi elavad rõhutatult kohalik tooraine ning ühe ja sama tooraine kasutamine eri vormides ja tekstuurides.
    Eriti tuleb see välja dessertides. Ainuüksi nimetustest saab aimu, mida kokad taotlevad: vaarikas seitsmel viisil, rabarber viiel viisil. Või šokolaad ja sõstar, kus nii šokolaad kui ka sõstar esinevad päris mitmel viisil: sõstar musta, punase ja valgena, tervest marjast kuni õrna läbipaistva tarretiseni, ja šokolaadilgi on värve ja vorme mitu.
    Mida kõike saab kokku panna
    Kohaliku tooraine avastuste ja taasavastuste hulgas on kasemahl, millest tehtud siirupjas kaste täiendab kammkarpe, kuusevõrsed ja luuüdi böfi täiendusena, pirnisiider kohakala koorekastme maitsestajana. Kohati on tolmu, vahtude, krõpsude ja geelide tulevärk nii võimas, et kõiki detaile ei jõua teenindaja vuristavast esitlusest haaratagi. Menüü aga ei aita, see on napp ja piirdub kargelt ainult tooraine nimetamisega.

    Rannahotell

    Toit-jook: 9

    Teenindus: 10

    Interjöör: 9

    Kokku: 28/30

    Aadress: Ranna puiestee 5, Pärnu

    Telefon: 444 4444

    Avatud: 13–16, P–N 18–22, RL 18–23

    Pearoogade hinnavahemik õhtumenüüs: 19–26 eurot

    Peakokad: Sören Mäesalu ja Mait Lohu

    Omanik: Finest Rannahotell OÜ

    rannahotell.ee/restoran/

    Maitsed aga kaduma ei läinud, detailid olid paigas, igal oma roll. Ainus, kus ilu prevaleeris sisu ehk toitvuse üle oli ainus taimne pearoog nimega “Peenar”. Kuigi imeilus, oli ta nii oma mahult kui ka toitvuselt kusagil eel- ja pearoa vahepeal: veidi petersellijuurekreemi, veidi leivapuru “mullaks”, millel “kasvamas” köögiviljad ja mida niisutas vadaku-koorekaste. Kõhu sai täis, aga pidi kõvasti leiba, saia ja karaskit kõrvale sööma. Mis olid aga väga maitsvad ja mille juurde käis kolme sorti või ning eriliselt intensiivse maitsega pasteet.
    Teenindajad kandsid kõik rinnas silti, millel lisaks nimele kirjas ka see, et tegemist on õpilasega. Sellele vaatamata oli teenindus esimesest hetkest alates väga professionaalne. Juhtusime olema kapriissed külalised: kuna ilm oli väga kuum, ei sobinud meile ei üks ega teine laud. Rahulikult manööverdades leiti laud täisvilus. Õhtusöögi jooksul jaksas teenindaja meiega suhelda ka muudel teemadel kui söök ja jook, mistõttu pidin kommenteerima, et tema küll õpilane ei ole. Neiu ainult muigas kergelt – mine võtta kinni, kas oli meelitatud või olin tõde tabanud.
    Jaga lugu:

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.