Karmid faktid ajaloost: tollid teevad tõepoolest börsile 1 : 0
Donald Trump lahendas tänavu ajaloolaste vaidluse, et kas tollitariifide kehtestamine paneb ikka börsi langema. Paneb küll! Nüüd on küsimus, kui kaua ja kuhumaani see langeb.
1929. aasta sügisel arutati USA kongressis tollitariifide kehtestamist ülejäänud maailma kaupadele ehk seadusakti, mis sai kahe oma peamise eestvedaja, vabariiklaste Reed Smooti ja Willis C. Hawley järgi nime Smoot-Hawley seadus. Samal ajal oli USA toona ainus peamine börsiindeks Dow Jonesi tööstuskeskmine paar kuud kõikunud rekordtaseme lähedal, mida mõni optimistlik pankur nimetas “permanentselt kõrgeks tasandiks”.
Nüüd on see siis käes. USA president Donald Trump lahmib tariifidega ning turud ei ole enam lihtsalt punased, vaid veripunased. Võtsin kasutusele mind varemgi aidanud strateegia ‒ mängin surnut.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.