Jutt suurema raha vajadusest tervishoius või arstide väikestest palkadest kõlab selles olukorras võltsina. Ravikindlustusraha koguneb ju maksumaksjatelt 33protsendilise sotsiaalmaksu 13protsendilise osana, kaasa arvatud perearstide endi ravimiseks ja palkadeks mõeldud raha. Selle maksmata jätmine võiks küll au pihta käia.
Levinud käitumine. Loomulikult ei maksa endale dividendidena palka kõik perearstid. Ning isegi nende puhul, kes seda teevad, on summad erinevad.
Et aga tegemist on siiski levinud käitumisega, näitab fakt, et Tervise Arengu Instituudi andmetel oli perearsti keskmine kuupalk koos lisatasudega 2012. aastal 1494 eurot, ent sellele lisandus keskmiselt 726 eurot dividende kuus. Ehk siis kolmandik dividendides, võib tõdeda.
Veelgi enam kinnitab eeltoodut aga see, et nii Äripäevas kui ka Meditsiiniuudistes ära toodud
tabeleid vaadates joonistub välja üsnagi ühene seos – mida rohkem maksab perearsti(de) osaühing dividende, seda väiksem on seal keskmine palk.
Advokaadid tõstsid oma palka. Äripäev on mõni aeg tagasi kirjutanud ka sellest, kuidas advokaadid võtavad suure osa oma sissetulekust välja dividendidena. Viidates samuti nende kutse-eetikale, millega selletaoline käitumine kõige paremini kokku ei lähe.
Et seda tõdevad ilmselt ka advokaadid ise, väljendub asjaolus, et artikli ilmumise järel on majandusaasta aruanded näidanud advokaatide puhul märgatavat palgatõusu. Ega dividendid ei kao, aga proportsioon on nihkunud paremuse poole.
Sotsiaalmaksule lagi – see aitab. Küsimus ei ole aga ainult perearstides või advokaatides. Toimetus kordab oma varasemat seisukohta, et enesele palga maksmine dividendina, et hoida kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest, tuleb lahendada seadusemuudatusega, mis selle praegu laialt levinud võimaluse kasutamise välistab.
Lahenduseks oleks ükskõik missuguse tulu, sealhulgas palga- ning dividenditulu, maksustamine sotsiaalmaksuga teatud piirini, näiteks kahe keskmise palgani. Edasi on aga nii palk kui ka dividendid juba sotsiaalmaksust priid.