Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Matame riigikunstniku palgaplaani

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Kultuuriministeerium võiks loobuda pilootprojektist maksta riigipalka kirjanikele ja kunstnikele, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Eelmisel nädalal teatas kultuuriministeerium, et alustab pilootprojektiga maksta kirjanikele ja kunstnikele riigipalka. Eesmärk oleks võimaldada tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.
    Äripäeva toimetuse meelest peaks riik sellisest plaanist loobuma, sest sellest võib saada lisakohustus, millest hiljem ei ole võimalik enam vabaneda. Kuigi ministeerium võib pärast pilootprojekti otsustada, et edasi enam ei minda, siis hüvet ära võtta on märksa keerulisem, kui seda anda või asendada.
    Raha palga maksmiseks kavatseb kultuuriministeerium eraldada toetusena loomeliitudele, kes peavad konkursiga ise valima nii kirjanduse kui ka kultuurivaldkonnast viis inimest. Raha riiklikuks palgaks ei asenda seniseid toetusi, stipendiume ega muid hüvesid. Praegusele rahastusele pannakse vunki juurde. Mõni nimetab riigipalka senise ebaõigluse kompenseerimiseks, teine ebavõrdsuse suurendamiseks.
    Milline peaks olema tulemus?
    Ühest küljest seab ministeerium nõude, et loomeliidud annavad igal aastal aru, kuidas riiklikult rahastatud loomeinimesed on saadud palgaga tööd teinud. Teisisõnu, tuleb aru anda loometöö tulemusest. Samas ei ole kuskil kirjas, millist tulemust ministeerium ootab.
    Tõenäoliselt ei julge keegi kindlat kriteeriumi ka paika panna, sest kuidas saakski näiteks kirjanikule öelda, et ta peab aastas saama kaante vahele vähemalt kaks raamatut. Ei saagi, sest see oleks loometöö piiramine. See läheks vastuollu eesmärgiga anda loomeinimesele vabadust oma loomingut viljeleda. Kahjuks võib liigne vabadus seada ohtu ka tulemuse, mida ei pruugi üldse tullagi.
    Palga maksmisega tuuakse nn uus riigitööline kindlasti rohkem avalikkuse tähelepanu keskmesse. Lisaks ajakirjandusele hakkavad kindlasti muu meedia ja virtuaalsed suhtluskeskkonnad arutama ja torkima, kuidas riigikirjanikul ja/või –kunstnikul seni on läinud – mida ta on saavutanud, kas see on makstavat raha väärt ja kas seda saab üldse nimetada kunstiks. Suurenev tähelepanu paneb proovile kirjaniku ja kunstniku kriitikapiiri, mis halvemal juhul võib senise stabiilse sissetuleku kõrval tekitada küllaltki suurt stressi ning pärssida loomingule pühendumast. Vaevalt et kellelegi meeldiks romaani kirjutada, kui ta peab pidevalt tundma kellegi vinguvat kriitikat kuklasse surumas.
    Palk lisab stabiilsust
    Riigipalga pooldajad nimetavad palga vajaduse peamiseks põhjenduseks stabiilsust. Palk annaks püsiva sissetuleku, mis peaks lisama sotsiaalsed garantiid. See oleks justkui lahendus pikaajalisele ebaõiglusele, kuid selle väite võivad kindlasti ümber lükata paljud kandidaadid, kes loomeliidu konkursil ei saavuta edu. Need, kes peavad riigipalgata kolm aastat ise hakkama saama.
    Kui riigipalgale peaks pääsema veel mõni selline loomeinimene, kes juba saab ka stipendiumit või muud toetust, siis hoidke end kisa ja mürtsu eest, mis võib tulla neilt, kes ei pruugi mõista, kuidas rahakatele antakse raha juurde ja virelejaid jäetakse edasi virelema.
    Olgugi et kultuuriministeerium nimetab palgaplaani pilootprojektiks, võiksid asjaosalised kiiremas korras senise tegevuskava üle vaadata ja leida suuremad vead, mida võidakse hakata ära kasutama. Äripäev soovitab pilootprojektist aga sootuks loobuda, sest praegusel kujul toimivale rahastamissüsteemile ei annaks see loodetud tulemust juurde. Pigem tekitaks see loomeinimestele rohkem ebavõrdsust ning maksumaksjale täiendavat lisakulu.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.