• Jaga lugu:

    Haiglatel peaks olema kohustus tasuda käibemaksu

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Riigile kuuluvad haiglad tuleks muuta käibemaksukohustuslasteks, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

    Üleeile saatis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu sotsiaalministeeriumile kirja, kus rõhutab, et haigla personali kärpekohustus ei ole eesmärgipärane, mõistlik ega teostatav.
    Äripäeva toimetuse hinnangul võiks riigile kuuluvad haiglad muutuda käibemaksukohustuslasteks, vähemalt nn kõrvalteenuste puhul, sest praegu tegutsevad haiglad sisuliselt äriühingutena. Teenused läheksid küll kallimaks, kuid turumajandus paneks paika, kas riiklik haigla tasub end ära või tulevad peale erahaiglad. Samas võiks sotsiaalministeerium kiigata ka peeglisse ja tugiüksuste poole, et vaadata üle enda arvukad nõunike ja analüütikutega täidetud korrused.
    Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul võiksid haiglajuhid seniste vabanduste asemel otsida lahendusi. Tervishoid ei saa olla valdkond, mis ei pea oludega kohanema ja võib sõrgu vastu ajada. Sama kehtib ministeeriumi enda kohta.
    Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla leidis võimaluse koondada tugipersonali, olgugi et see oleks ministeeriumi plaanitust väikesem ümberkorraldus, siis see näitab mingil määral ka suhtumise erinevust ja on juba pool võitu.
    Tallinna haigla otsib lahendust, kuid Tartu asutuse meelestatus on märksa negatiivsem.
    Ühisrinne kärpe vastu
    Praegu tundub, et Tartu Ülikooli Kliinikum raiub lihtsalt sissetallatud rada ega ole valmis suunda muutma. Septembri lõpus teatas kliinikumi juht Urmas Siigur, et peab absurdseks, et haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine. Nüüd jätkavad sama mantraga nõukogu liikmed. Võib-olla on see mõttekoht valitsusele, kas sellises koosseisus nõukogu ja juhatus suudavad riigi seatud plaane ellu viia või tuleks hakata mõtlema personalimuutustele ka juhtkonnas.
    Kui vaadata kliinikumi ja PERHi majandusnäitajaid, siis ei tohiks personalist ligi 2 protsendi kokku tõmbamine olla ületamatu väljakutse. PERH oli 2014. aasta nii käibelt (146 miljonit eurot) kui ka ärikasumilt (9 miljonit eurot) Eesti ettevõtete tippseltskonnas, kuuludes mõlemas kategoorias 50 parema sekka. Tartu Ülikooli Kliinikum pani kinni viimase Tartumaa TOPi, olles käibelt (158 miljonit eurot) ja ärikasumilt (14,9 miljonit eurot) isegi suurem tegija kui PERH. Arusaamatu, kuidas nii võimsalt riigi rahadega toimetavad asutused ei suuda püksirihma koomale tõmmata.
    Ringkaitse
    Kui senised kokkutõmbamised tuleb teha peamiselt rahvastiku vähenemise tõttu, siis tervishoiusektor on loonud ringkaitse arstide ja õdede hoidmiseks. Arusaadav, kuna neist on Eestis pidev puudus. Samas tuleks arstide-õdede ja tugipersonali suhet võtta üksteisest rohkem eraldi.
    Olukord, kus tugiteenuste sissetoomine kallineks käibemaksu võrra, on tugev vastuargument – vananev rahvastik vajab rohkem hoolt ja ravi. Seetõttu tulekski turu huvides muuta riigile kuuluvad haiglad käibemaksukohustuslasteks, et turg saaks otsustada, mida ja millise hinnaga on vaja.
    Raske seisu, kus arste-õdesid ei tohi puutuda ja võimalusi tuleb otsida mujalt, on raviasutused loonud ise. Arvestades senist tulukust, ei tohiks kogupersonalist mõne protsendi suurune kokkuhoid olla võimatu missioon. Valmistuge inimestest loobuma ja ülesandeid muutma või ümber jagama. Kui sellist valmisolekut ei ole praegu sisuliselt majandusseisakuga keskkonnas, siis halvematel päevadel võib kärpevikat veelgi sügavamalt lõigata. Raviasutus peaks olema esimeses järgus kõige teadlikum, kust ja kuidas kokku hoida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Circle K Eesti peadirektor Kai Realo läheb Ragn-Sellsi juhtima Kai Realo intervjuus: otsus küpses kaua, palgas ei kaota
16 aastat Statoilis ja Circle K-s töötanud ning neist viimased üheksa aastat ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektori ülesandeid täitnud Kai Realo lahkub augustis ametist. Realo liigub edasi Ragn-Sells Eestisse, kus alustab tööd juhatuse esimehena.
16 aastat Statoilis ja Circle K-s töötanud ning neist viimased üheksa aastat ettevõtte juhatuse liikme ja peadirektori ülesandeid täitnud Kai Realo lahkub augustis ametist. Realo liigub edasi Ragn-Sells Eestisse, kus alustab tööd juhatuse esimehena.
7 asja, mida tuleks oma CVs kohe muuta
Kui tihti kuuldakse soovitusi, mida tasub lisada oma CVsse, siis harva mainitakse, mis tasub välja jätta, vahendab CNBC.
Kui tihti kuuldakse soovitusi, mida tasub lisada oma CVsse, siis harva mainitakse, mis tasub välja jätta, vahendab CNBC.