Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haiglatel peaks olema kohustus tasuda käibemaksu

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Riigile kuuluvad haiglad tuleks muuta käibemaksukohustuslasteks, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

    Üleeile saatis Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu sotsiaalministeeriumile kirja, kus rõhutab, et haigla personali kärpekohustus ei ole eesmärgipärane, mõistlik ega teostatav.
    Äripäeva toimetuse hinnangul võiks riigile kuuluvad haiglad muutuda käibemaksukohustuslasteks, vähemalt nn kõrvalteenuste puhul, sest praegu tegutsevad haiglad sisuliselt äriühingutena. Teenused läheksid küll kallimaks, kuid turumajandus paneks paika, kas riiklik haigla tasub end ära või tulevad peale erahaiglad. Samas võiks sotsiaalministeerium kiigata ka peeglisse ja tugiüksuste poole, et vaadata üle enda arvukad nõunike ja analüütikutega täidetud korrused.
    Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul võiksid haiglajuhid seniste vabanduste asemel otsida lahendusi. Tervishoid ei saa olla valdkond, mis ei pea oludega kohanema ja võib sõrgu vastu ajada. Sama kehtib ministeeriumi enda kohta.
    Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla leidis võimaluse koondada tugipersonali, olgugi et see oleks ministeeriumi plaanitust väikesem ümberkorraldus, siis see näitab mingil määral ka suhtumise erinevust ja on juba pool võitu.
    Tallinna haigla otsib lahendust, kuid Tartu asutuse meelestatus on märksa negatiivsem.
    Ühisrinne kärpe vastu
    Praegu tundub, et Tartu Ülikooli Kliinikum raiub lihtsalt sissetallatud rada ega ole valmis suunda muutma. Septembri lõpus teatas kliinikumi juht Urmas Siigur, et peab absurdseks, et haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine. Nüüd jätkavad sama mantraga nõukogu liikmed. Võib-olla on see mõttekoht valitsusele, kas sellises koosseisus nõukogu ja juhatus suudavad riigi seatud plaane ellu viia või tuleks hakata mõtlema personalimuutustele ka juhtkonnas.
    Kui vaadata kliinikumi ja PERHi majandusnäitajaid, siis ei tohiks personalist ligi 2 protsendi kokku tõmbamine olla ületamatu väljakutse. PERH oli 2014. aasta nii käibelt (146 miljonit eurot) kui ka ärikasumilt (9 miljonit eurot) Eesti ettevõtete tippseltskonnas, kuuludes mõlemas kategoorias 50 parema sekka. Tartu Ülikooli Kliinikum pani kinni viimase Tartumaa TOPi, olles käibelt (158 miljonit eurot) ja ärikasumilt (14,9 miljonit eurot) isegi suurem tegija kui PERH. Arusaamatu, kuidas nii võimsalt riigi rahadega toimetavad asutused ei suuda püksirihma koomale tõmmata.
    Ringkaitse
    Kui senised kokkutõmbamised tuleb teha peamiselt rahvastiku vähenemise tõttu, siis tervishoiusektor on loonud ringkaitse arstide ja õdede hoidmiseks. Arusaadav, kuna neist on Eestis pidev puudus. Samas tuleks arstide-õdede ja tugipersonali suhet võtta üksteisest rohkem eraldi.
    Olukord, kus tugiteenuste sissetoomine kallineks käibemaksu võrra, on tugev vastuargument – vananev rahvastik vajab rohkem hoolt ja ravi. Seetõttu tulekski turu huvides muuta riigile kuuluvad haiglad käibemaksukohustuslasteks, et turg saaks otsustada, mida ja millise hinnaga on vaja.
    Raske seisu, kus arste-õdesid ei tohi puutuda ja võimalusi tuleb otsida mujalt, on raviasutused loonud ise. Arvestades senist tulukust, ei tohiks kogupersonalist mõne protsendi suurune kokkuhoid olla võimatu missioon. Valmistuge inimestest loobuma ja ülesandeid muutma või ümber jagama. Kui sellist valmisolekut ei ole praegu sisuliselt majandusseisakuga keskkonnas, siis halvematel päevadel võib kärpevikat veelgi sügavamalt lõigata. Raviasutus peaks olema esimeses järgus kõige teadlikum, kust ja kuidas kokku hoida.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Kodubörsi vedas LHV suure käibega tõus
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.