Haiglatel peaks olema kohustus tasuda käibemaksu

Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla leidis võimaluse koondada tugipersonali, olgugi et see oleks ministeeriumi plaanitust väikesem ümberkorraldus, siis see näitab mingil määral ka suhtumise erinevust ja on juba pool võitu.

Tallinna haigla otsib lahendust, kuid Tartu asutuse meelestatus on märksa negatiivsem.

Ühisrinne kärpe vastu

Praegu tundub, et Tartu Ülikooli Kliinikum raiub lihtsalt sissetallatud rada ega ole valmis suunda muutma. Septembri lõpus teatas kliinikumi juht Urmas Siigur, et peab absurdseks, et haiglapersonali käsitletakse kui keskvalitsuse töötajaid, keda riigireformi elluviimisel tabab koondamine. Nüüd jätkavad sama mantraga nõukogu liikmed. Võib-olla on see mõttekoht valitsusele, kas sellises koosseisus nõukogu ja juhatus suudavad riigi seatud plaane ellu viia või tuleks hakata mõtlema personalimuutustele ka juhtkonnas.

Kui vaadata kliinikumi ja PERHi majandusnäitajaid, siis ei tohiks personalist ligi 2 protsendi kokku tõmbamine olla ületamatu väljakutse. PERH oli 2014. aasta nii käibelt (146 miljonit eurot) kui ka ärikasumilt (9 miljonit eurot) Eesti ettevõtete tippseltskonnas, kuuludes mõlemas kategoorias 50 parema sekka. Tartu Ülikooli Kliinikum pani kinni viimase Tartumaa TOPi, olles käibelt (158 miljonit eurot) ja ärikasumilt (14,9 miljonit eurot) isegi suurem tegija kui PERH. Arusaamatu, kuidas nii võimsalt riigi rahadega toimetavad asutused ei suuda püksirihma koomale tõmmata.

Ringkaitse

Kui senised kokkutõmbamised tuleb teha peamiselt rahvastiku vähenemise tõttu, siis tervishoiusektor on loonud ringkaitse arstide ja õdede hoidmiseks. Arusaadav, kuna neist on Eestis pidev puudus. Samas tuleks arstide-õdede ja tugipersonali suhet võtta üksteisest rohkem eraldi.

Olukord, kus tugiteenuste sissetoomine kallineks käibemaksu võrra, on tugev vastuargument – vananev rahvastik vajab rohkem hoolt ja ravi. Seetõttu tulekski turu huvides muuta riigile kuuluvad haiglad käibemaksukohustuslasteks, et turg saaks otsustada, mida ja millise hinnaga on vaja.

Raske seisu, kus arste-õdesid ei tohi puutuda ja võimalusi tuleb otsida mujalt, on raviasutused loonud ise. Arvestades senist tulukust, ei tohiks kogupersonalist mõne protsendi suurune kokkuhoid olla võimatu missioon. Valmistuge inimestest loobuma ja ülesandeid muutma või ümber jagama. Kui sellist valmisolekut ei ole praegu sisuliselt majandusseisakuga keskkonnas, siis halvematel päevadel võib kärpevikat veelgi sügavamalt lõigata. Raviasutus peaks olema esimeses järgus kõige teadlikum, kust ja kuidas kokku hoida.