Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pikka pidu pole

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest on suurte kaubakeskuste rajamise laine ohu märk, mis viitab majanduse tasakaalustamatusele ja uue kriisi võimalikkusele.

    Tallinna kaubakeskuste rajamise õhin on nakatanud ka Tartut: Lõunakeskuse suuremakstegemine käib täie hooga. Lõunakeskuse laiendus, kuue saaliga kobarkino ja 70 toaga hotell, peaks valmis saama 2017. aasta kevadel. Samal ajal kerkib Tallinna hiigelsuure Ülemiste kõrvale Pro Kapitali T1 130 000ruutmeetrise kogupinnaga, mis valmib samuti 2017. Ka Rocca al Mare keskus laieneb.
    Äripäeva meelest on suurte kaubakeskuste rajamise laine ohu märk, mis viitab majanduse tasakaalustamatusele ja uue kriisi võimalikkusele. Eriti Tallinna kohta on sageli väidetud, et siin on suuri kaubakeskusi juba küllalt ja üle sellegi, ent seda ütlevad enamasti juba tegutsevate keskuste juhid või omanikud, kes konkurente arusaadavasti ei oota. Cityconi juht Marcel Kokkeel hoiatas juba eelmise aasta sügisel, et Eesti turgu varitseb jaerisk, sest kaubakeskuste ruutmeetrid kasvavad kiiremini kui elanike arv. Eesti turg on tema sõnul ammugi üleküllastunud ja uute keskuste rajajad enesetapumissioonil.
    Tarbimine kasvab, majandus kidub
    Kaubakeskuste rajajad ise lähtuvad teistest argumentidest. Tõepoolest, tarbijate ostujõud on kiiresti kasvanud ja veelgi paranemas, tarbijate kindlustunne heas seisus ja palgad tõusevad – koguni nii palju, et nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti Pank peavad vajalikuks selle eest hoiatada. Tööturul osalemise aktiivsus on suur nagu kriisiajal, mis tähendab seda, et vahepeal tööjõuturult eemal olnud inimesed on sinna tagasi jõudnud ning neil on kindel sissetulek, mida kaubakeskustes kulutada. Sisetarbimisega on seis igati särtsakas, ja küllap eeldavad kaubakeskuste rajajad, et nii see jääbki.
    Aga ilmselt ei jää. Tarbimise kiire kasv pole tähendanud majanduskasvu, see kidub. Peaks olema enesestmõistetav, et Eesti turu pisiduse tõttu e saagi sisetarbimine eriline kasvumootor olla.Rõõmsa ja äkilise sisetarbimisega kaugele ei sõida, aga ekspordiga on lood murettekitavalt kehvad. Ebakindla väliskeskkonna tõttu pole siin kiiret paranemist loota – seda enam, et Eesti pole endale leidnud uut konkurentsieelist, mis kunagise madalapalgalisuse asendaks. Tarbimise ja majanduskasvu käärid on ebatervislikult suured.
    Ideede nappuse tunnus
    Eksportijatele kahjuks häid uudised pole. Nad maadlevad partnerturgude kehva seisu ja sellest tingitud toodangu hinna langusega ühelt poolt ja siinse palgatõususurvega teiselt poolt, balansseerides juba mõnda aega õhkõrnal jääl. Kuna tööjõuturg on mitmeski sektoris pingeline, eeldab kõrge tööhõive pigem palgatõusu kui -langust. Samas eeldab arengusoov investeeringuid, aga just sellega on lood iseäranis nutused.
    Eesti ettevõtjate endi investeerimissoov paistab olevat raugenud, sest muud muret on niigi küllaga. Nii võib kaubakeskuste rajamise buum olla just investeerimis- ja innovatsiooniideede nappuse tunnus. Ent ka välismaine raha on Eestit vältima hakanud, ja välisinvesteeringute pidev kahanemine annab valusamad hoobid Eesti majandusele tõenäoliselt juba lähematel aastatel.Ainult sisetarbimise kasvule suunatud ärimudelid kuuluvad mõtteviisi poolest kriisieelsesse aega. Kui majandus kasvama ei hakka, pole neil pikka pidu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.