Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kristen Michal, võtke suuremalt ette!
Juhtkiri.Foto: Anti VeermaaRiik peaks kõik riigi äriühingud lõpuks erastama või börsile viima, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali rääkis teisipäeva hommikul riigi plaanist lähematel aastatel viia viis riigifirmat börsile või osaliselt erastada. Nende viie sekka kuuluvad Eesti Teed, Omniva, EVR Cargo, Metrosert ja Teede Tehnokeskus.Äripäeva toimetuse meelest liigub Michal õiges suunas, kuid võiks olla märksa edasipüüdlikum. Eesti 36 riigifirmast viie ettevõtmine jääb vaid jäämäe tipuks. Riik võiks liikuda eesmärgi suunas, et lõpuks ei oleks Eestis ühtegi riigiettevõtet. Jah, see tähendaks varem või hiljem kõigi praeguse 36 riigi omandis oleva äriühingu usaldamist erasektorile.Valitsus peaks mainitud viie kõrvale võtma ka ülejäänud riigifirmad, et hakata neid erastama ja börsile viima. Omavahel ettevõtteid liita ei oleks nii otstarbekas kui need viia erasektorisse.Praegu on riigi soov ühendada mitu ettevõtet, et neid saaks paremini kontrollida. Positiivne külg võib olla küll kulude kokkuhoid ja mingil määral sünergia, kuid see tähendab ka, et suurem hulk ettevõtteid langeb väiksema arvu otsustajate alla.Üks põhjus, miks riik ei soovi riigifirmadesse lubada ka osalist erastamist, puudutab nõukogu koosseisu ehk omaniku järelevalvet. Senini kestab erakondade vaheline pikaaegne võitlus, kes suudab enim mehitada riigiettevõtte nõukogu oma inimestega ja seeläbi suunata ettevõtte tegevust vastavalt vajalikule poliitilisele agendale.Kasumlikud äriühingudTurukontekstis ei ole näiteks Eesti Energia asendamatu teenusepakkuja, kuid selle väärtuse muudab suureks tulu, mis tuleb igal aastal riigi rahakotti. Kui riigi äriühingute nimekirjast kaoks Eesti Energia, peaks poliitiline eliit hakkama otsima uusi tuluallikaid, et hoida riigieelarvet tasakaalus. Ainuüksi 95 miljonit eurot omanikutulu ühe aastaga on piisav põhjus, miks sellest tugevalt hoida kinni.Sellegipoolest tuleks riigi tulusamaid ettevõtteid vaadata teise nurga alt, et võimalikele investoritele on kasumlikult toimiv ettevõtte ihaldusväärne. Palju lihtsam on leida investorite konkurentsi edukate projektide jaoks. Kui on rohkem huvilisi, siis saab suurema tõenäosusega küsida ka paremat hinda.Eesti Energia sobib börsileRiigifirmade seas leidub tõelisi pärle, mis on majanduslikult tulusad ning võiksid erasektorile olla suur huviorbiit. Kasvõi näiteks Eesti Energia, mille erastamist ei pea majandusminister õigeks. Eesti Energia endine juht Sandor Liive on öelnud, et ettevõtte väärtust võiks jagada aktsiate kaudu. Tema meelest saaks riik anda suuna, et viia vähemalt paranemisvõimeliste riigile kuuluvate äriühingute vähemusosalus börsile.Oleme varem kirjutanud, et eduka riigifirma börsile minek turgutaks ka kohalikku börsi ja siinset kapitaliturgu, mis on majanduse vereringe. Ka pisike Eesti vajaks toimivat kapitaliturgu, et tagada majanduskasvu.Kui astuda veel tarbija kingadesse, siis suure tõenäosusega võidaks klient rohkem just erateenuse pakkuja kaudu, sest sellisel juhul peab omanik rohkem pingutama, et ellu jääda. Kui peaks ka juhtuma, et mõni riigifirma ebaõnnestub pärast erastamist, siis tõenäoliselt tarbija ei kaota, nagu näitas hiljuti ilmekalt ka Estonian Airi juhtum, kus konkurendid olid varmad oma teenust asemele pakkuma.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.