Avalik sektor vajab erasektori kogemust nagu õhku. Teravat pilku, kriitilise sõnastamise võimet, oskust raha lugeda. Võimet ja tahet asjad päriselt ära teha, mitte ainult seletada, kuidas või miks ei saa.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Taavi Kotka lahkumise järel majandusministeeriumi asekantsler kohalt ei meenu esimese hooga ühtegi sõnakamat erasektorist tulnud tegijat, kes veel riigipalgale toimetama jääks. Küll aga jäävad meelde need mõjusa erasektori kogemusega mehed, kes on riigi heaks mõnda aega toimetanud, mäletamist väärt jalajäljed maha jätnud – ja erasektorisse tagasi läinud. Kus väljakutsed tunduvad tõelisemad, on võimalik asju kiiremini ära teha – ja pole ka tunnet, et jooksed peaga vastu seina. Ka sissetulek on muidugi suurem.
Osa asju jäi pooleli
Erasektori kogemus ja võimalus sinna tagasi minna on andnud nii Kotkale – kui ka näiteks Erkki Raasukesele – vabaduse sõnastada avaliku sektori kitsaskohti konkreetsemal ja avaramalt kui neil, kes peavad riigiametnikena eelkõige muretsema oma koha säilimise pärast. Raasukese mõttepaber 2013 .aastast ehk riigiettevõtete efektiivsemaks muutmise plaan on siiski siiamaani ellu viimata. Vedeleb niisama sahtlis. Tagantjärele ja irooniaga pooleks tundub juba selle valmiminegi suur asi. Aja jooksul on Raasuke lähenenud hoopis Äripäevale, kes soovitab riigiettevõtete erastamist. Minister Kristen Michal toimetab riigi käest ära pisemat ja vähem tähtsat kraami, poliitiliste huvidega koormatud riigiettevõtteid ja dividendilehmi hoidub aga puutumast.
Raasukese juba LHV Grupi juhina antud intervjuu Eesti Ekspressile sõnastas riigisektori hädad nii avarapilguliselt, nagu seda pole Eestis ilmselt varem tehtud. Kehv juhtimine, kõlab lühidalt see karm diagnoos, mis kõlas võimsalt vastu nii riigi- kui erasektoris. Ent kas see riigi majapidamises midagi muutis?
Ehk küll ka Taavi Kotkal jääb hulk asju pooleli, on tema roll e-residentsuse eestvedamisel olnud märkimisväärne. Kas sellest saab suur edulugu maailmas, nagu Kotka on unistanud – seda me veel ei tea. Äkki saab! Maha jääb ka nii mõnigi probleemipundar: lairibavõrgu igasse metsakülla ulatumise raskustest kirjutas Äripäeva alles hiljuti. Ka maksuameti – samuti erasektorisse siirduva – peadirektori Marek Helmi suure eesmärgina sõnastatud tuludeklaratsioonide kaotamine on esialgu vaid eesmärk, ehkki riigiasutuse kohta on maksuamet olnud üks päris eesrindlik üksus.Korruptsiooni sümboliks saanud maanteemeti juhtimise üle võtnud Aivo Adamson on tänaseks samuti erasektoris tagasi, Starmanis nimelt. Adamson on olnud ehk vähem sõnakas kui karismaatiline Kotka või iga sõna kaaluv, kuid seda kaalukamaid mõtteid väljendav Raasuke. Riigisektorit oluliselt kritiseerimata tegi Adamson vajalikud asjad lihtsalt ära ja andis siis erasektori kutsele järele.
Tehke riik paremaks
Adamsoni järglane Priit Sauki tuli muide samuti erasektorist, SRV Ehituse ASi juhi kohalt. Temast pole avalikkus suurt midagi kuulnud. Ka Andrus Ossip, kunagine G4Si juhatuse esimees, tänane Elroni juht, tüdines pärast suhtekorraldajate tõhusal kaasabil läbitud rongiliikluse riigistamise järgse kriisikommunikatsiooniristsete mugavustsooni ega osale avalikus debatis üleüldse. Äripäev aga ootab, et erasektori kogemusega mehed riigisektorit paremaks teeksid, mitte seal niisama vaikselt oma aega täis ei tiksuks.
Seotud lood
Riigikantselei teatas täna, et riigisekretär kuulutab välja avaliku konkursi maksu- ja tolliameti peadirektori ametikoha täitmiseks.
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.