Äripäev • 16. november 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Sul polegi veel üürikorterit?

Juhtkiri
Juhtkiri  

Sinul ei olegi veel korterit, mida välja üürida? Mis mees sina siis oled?

Sellist juttu pahas tujus naiselt võib iga mees endale kergesti ette kujutada ja köögis hommikul kuuldagi, sest huvi kinnisvarasse investeerimise vastu on viimaste aastate jooksul plahvatuslikult suurenenud.

Ent sellal kui pahasel naisel või investeerimisvaimustusest nakatunud mehel eelmine majanduskriis meeldegi ei tule, on see pankadel meeles liigagi hästi. Uue buumi kartuses tõmbavad nad kinnisvara ostmise laenudele pidurit, ja küllap teevad õigesti, märgib Äripäev juhtkirjas. Kui kõik see mees korraga kinnisvarasse investeerib, siis on buum varsti käes ja mull lõhki. See pole pankade huvides – aga see pole ka ühegi verivärske kinnisvarahai ega üleüldse kellegi huvides. Nõnda pole paha, kui laenupoliitika natuke ülearu tuliseks paisunud kinnisvaravaimustust jahutab.

Pank pole ainus

Või siis leidlikkusele sunnib. Sest ega sellel, kes tõesti on otsustanud kinnisvaraäriga tegelema hakata, rahastus veel pärast pangauste asjatut kulutamist leidmata jää. Ühisrahastuse mudel on jõudnud massidesse ning omamoodi ohumärk on seegi. Ühisrahastajad on Äripäevagi veergudel kiidelnud, kuidas kuumemad projektid saavad korralikud rahasummad taha lausa mõne minutiga, sest huvi on nii suur. Huvilistel on vaba raha, millele nad rakendust otsivad, ning kinnisvara tundub äkki popp ja noortepärane.

Kolmas võimalus kinnisvaraostu rahastamiseks raha leida on teenima panna sõprade ja lähedaste säästud, nagu on Äripäeva vahendusel õpetanud Peeter Pärtel. Tema kirjeldab kinnisvarasse investeerimist lihtsa ja käepärase tegevusena, mis peaks sobima justkui igaühele. Küllap on oma osa levivas kinnisvaravaimustuses ka Jaak Roosaare hiljaaegu ilmunud kinnisvaraga rikkaks saamise õpikul, laiemalt aga üleüldiselt laiu masse nakatunud investeerimishuvil, mida Äripäev on omalt poolt õhutanud.

Ärge saage valesti aru. Investeerimine polegi tõesti ülearu keeruline ettevõtmine ning üleüldise finantskirjaoskuse paranemise üle on toimetusel ainult hea meel. Usume ka, et finantskirjaoskuse levimine lükkab järgmist kriisi pigem edasi kui seda soodustab, sest suuremal hulgal kinnisvara- ja muude varaklasside huvilistel on loodetavasti nii palju teadmisi, et end halvemast säästa. Sellegipoolest pole pangast külma dušina tulev kainestusmoment teinekord paha. Kinnisvara pole üldsegi ainus varaklass, seda esiteks. Teiseks, kui ühe varaklassi vastu kasvab huvi väga suureks ja pangad seda huvi omalt poolt heldelt kütavad, suurendab see mullistumise ohtu kindlasti.

Ärikinnisvara annab viite

Madalad laenuintressid tunduvad muidugi ülimalt ahvatlevad, aga laenutahtjad võiksid meeles pidada, et need ei püsi igavesti sellised. Tõsi, raha on olnud juba tükimat aega, ja seal see ideedepuudus idanebki. Kergesti hakkab tunduma, et madal euribor on tulnud selleks, et jääda. See on vale eeldus ja samas põhjus, miks pangad ärilaene enam suurt pikemaks ajaks anda ei tahagi. Ärikinnisvaras on näha nimelt veelgi suuremat ülepakkumist kui erakinnisvaras.

Ärikinnisvaras võib mull lõhkeda veelgi kiiremini kui erakinnisvaras, sest kaubanduses suureneb e-kauplemise osa küll tasapisi, see-eest aga vääramatult. Kui asjad hakkavad hapuks minema, on see kõigepealt näha eeldatavasti ärikinnisvaras.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt