Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taksonduskokkulepe saagu e-Eesti edulooks

    Taksondus.

    Riigikogul on võimalus näidata e-riigi praktilist toimimist, ühendades kokkuleppevedudeks traditsioonilise valdkonna ja IT-võimalused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Aprillis jõuab riigikokku nn Uberi eelnõu, mille sisu on mitmes mõttes märgiline, sest ühes eelnõus kohtuvad ühe juba traditsioonilise ettevõtlusvaldkonna huvid IT-valdkonnast pärit maailmaga. Kui veel aasta tagasi need kaks valdkonda pingutasid rohkem selle nimel, et oma ainuõigust tõestada, siis uuemates arengutes nähakse lahendust pigem jäikadest positsioonidest loobumises.
    Äripäeva hinnangul on taksonduse tuleviku võti eelkõige taksonduse reeglite leevendamises, mitte kokkuleppevedude tingimuste karmistamises. Viimane tähendaks sama reha otsa astumist, kuhu taksondus ülereguleeritusega kord on juba astunud.Võrdlemisi lühikese ajaga muutis praeguseks kokkuleppeteenuse nime kasutav algatus taksondust kuni alustaladeni. Kui tõepoolest saavutatakse aprillis pooli rahuldav kompromiss, on Eesti võitnud ning erinevalt mitmest teisest riigist, kus vastasseis taksondusega pigem süveneb, võib siit kasvada järgmine e-tiigri edulugu. Edulugu seisneb tarkuses siduda taksondus IT-valdkonna kõrge lennu ja e-riigi võimalustega.
    Aasta tagasi kirjutas Äripäev juhtkirjas, et kõige olulisem on jagamismajandusele raame luues hoiduda ülereguleerimisest. Kuigi taksofirmade poolt oli tugev surve tuua kogu sõidujagamine pigem taksonduse mängumaale ehk karmilt reguleerida, on sellest osatud hoiduda. Pigem vastupidi – päevavalgele on toodud taksonduse reeglid, mis ei ole oma olemasolu täies mahus õigustanud.
    Suurimad hirmud ei täitunud
    Kliendil tegelikult ei ole vahet, kas ta sõidab ühest punktist teise liisinguautoga, millega teenust osutatakse taksofirma nime alt, või sõidab sellega üksiküritaja. Määravad teenuse kvaliteet ja hind ning siin on kokkuleppevedajad näidanud, et oluliselt odavamalt on võimalik. Hinna kujundab mitu komponenti, sh riigile makstavad maksud. Taksofirmade argumentide mahavõtmiseks leidsid veebiplatvormid kiiresti nutikad lahendused, liites teenusepakkujad kiiresti hästi toimiva e-riigiga, sh maksuametiga. Nii puudub riigil huvi käsitleda üht osalist maksude mõttes ausamana kui teist.
    Sõidujagamisteenus on osutunud vähemalt sama ohutuks kui tavataksoga sõitmine. Plahvatusliku sõidujagate arvu kasvuga ei sagenenud intsidendid omaalgatuslike juhtidega. Pigem said taksofirmad õppetunni, et e-kaubandusest ammu tuntud tagasiside ehk reiting on väga tõsine argument oma mainet kaalule mitte panna. Kui ikka reiting on 1 ja 2 vahel, pole kliente võtta ja äril kriips peal. Sõidujagajate platvormid pigem alustasid meelitamist turvalisusega, sest palju on rõhku pandud sellele, et klient võib näha tellitud sõiduki numbrit, marki, juhi nime ja jälgida sõitu reaalajas jmt – mitte miski poleks takistanud taksofirmadel sellega oma tootarendusena tegeleda ja tõenäoliselt poleks ubereid tulnudki. Vähemalt Eestis.
    Riigil tasub siit õppida, et ülereguleeritus pärsib valdkonna arengut – taksondus ei olnud suuteline ise jõudma sinna, kuhu nüüd olude sunnil on mõne aastaga jõutud. Kui on vähegi ruumi IT-lahendustele, siis need ka tulevad, ja mõistlik oleks seda igal moel soosida. Pealegi on IT-sektor meil selgelt positiivse kuvandiga, mis tähendab, et innovaatilised alternatiivid leiavad kiiresti toetust.
    Ühes asjas on taksofirmadel olnud algusest peale õigus – kokkuleppeteenus on sisuliselt ikkagi taksoteenus. Lihtsalt kaasaegsemal moel.
  • Hetkel kuum
Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Pangamurede laabumine tõi USA börsidele kergenduse
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Operail müüs maha viimased rendivagunid
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Raadiohittideks said turgudel toimuvat kajastavad saated
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.