Äripäev • 29 mai 2017

Ekstraraha ajab pilli lõhki

Foto: Anti Veermaa

See, et ehitustööd on kännu tagant lahti pääsenud, heidab veel ühe kivi linnahalli ja üürimajade projekti pihta.

“Ehituses 20 protsenti kasvu!” kuulutab statistikaamet uudist, mida võib ka kraanade arvu suurenemise järgi aimata. Hoonete ehitus on mahult jõudnud rekordaasta kõrgusele ja ka muud ehitustööd on koguni kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi.

Äripäeva hinnangul saab hoogsalt käima läinud ehitamine hakkama ka riiklike üürimajade ja linnahalli projektita, võtame selle kulu maha.

Juba eelmisel aastal pööras ehituses kaks aastat kestnud kahanemine tagasihoidlikule tõusule, tänavu aga on mõnes kohas juba tunda buumilõhna – järjekorrad venivad ja hinnad tõusevad.

Eksport enneolematul kõrgusel

Analüütikutelt saavad ehitajad kiita selle eest, et välisriikides ehitamine on kasvanud koguni poole võrra. Ka mahult võtab eksport ehitusest juba üle 10 protsendi ja see number pole kunagi nii suur olnud.

Põhjanaabrite hangetel osalemiseks on ettevõtted pikalt eeltööd teinud, ja tulemused hakkavad tulema. Nii teatas Nordeconi ja Lennart Alpstali firma ühisettevõte Rootsis kortermajalepingust, Merko Norra haigla juurdeehitusest, Rootsis on jalg kindlalt maas TMB Elemendil, kui näiteid tuua suurematest.

Selles, et rajatiste – teede-sildade-trasside – ehitamine on käima läinud, on süüdi ühelt poolt euroraha tsükkel, mis on lõpuks ometi tuurid sisse saanud. Teine põhjuse pool on aga omavalitsustes. On ju kohalike valimiste aastal hädasti vaja betooni ja asfalti valatud objekte, millega endale tagasivalimist tsementeerida. Kui praegu alustada, siis sügiseks veel jõuab.

Kas nimetada kasvu soojenemiseks või kuumenemiseks, ekstraraha pole mingit põhjust juurde kühveldada. Sestap maksab valitsusel kainelt otsa vaadata linnahalli renoveerimise ja üürimajade ehitamise projektile ja need eelarvast maha tõmmata.

Eelarve tuludest on mitu maksurida juba kadunud või vähemalt kahtluse alla pandud, uute tuluteenimise kohtade otsimise asemel on mõistlik üle vaadata kulud. Selle eest, et riigieelarve miinus kujuneb planeeritust suuremaks, on hoiatanud juba kõik arvestatavad institutsioonid. Nende kahe projekti raha kokku on suurusjärgus 100 miljonit, küllaltki suur auk.

Linnahall sellisesse seisu jääda ei saa ja ka suurte ürituste korraldamise koht kuluks ära, sellega keegi ei vaidlegi. Ohutule lööb põlema see, et erainvestorid pole pakutud tingimustel sellega nõustunud, nii ähvardab see jääda rajajate püsivaks kuluks. Tallinna linnal võiks Saku Suurhalli kahjumid veel meeles olla. Sama kaheldava väärtusega on üürimajade projekt.

100 miljonit eurot ehitusele turbokäiku sisse ei pane, selle kvartali maht ulatus üle 450 miljoni euro, aga abiks oleks ikka. Aga riigi enda rahakotile pole kasulik, sest iga lisanduv maht lööb hindu üles.

See aeg veel tuleb

Needsamad 100 lisamiljonit võivad aga kulda väärt olla siis, kui Eesti saab nii rikkaks, et eurorahavool lõpeb. Kõrge elatustasemega Suurbritannia lahkumine liidust toob selle aja meile arvatust lähemale, ja siis on ehituse turgutamine nii vajalikum kui ka odavam. Tark säilitaks selleks ajaks reserve.

Ehitajatele meenutame lohutuseks, et majandusministri ehitusplaanis on sees veel tee-ehitust, raudteid ja lennujaamu.

Hetkel kuum