• Jaga lugu:

    Pence ütles kõike, mida kuulda tahtsime

    Juhtkiri

    Rohkem kui Eestile, Lätile ja Leedule oli USA asepresidendi Mike Pence’i sõnum suunatud Venemaale ja president Vladimir Putinile, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence ütles Eesti-visiidi aegu kõike, mida me kuulda igatsesime. “Seisame koos Eesti, Läti ja Leedu inimeste ja rahvastega. Ja nii jääb,” ütles Pence Tallinnas. Pence lubas USA ja NATO vankumatut toetust Balti riikidele ning tunnustas Eesti panust NATO missioonidel ja valmisolekut kaitsele kulutada 2% ja rohkemgi SKPst.Rohkem kui Eestile, Lätile ja Leedule oli Pence’i sõnum aga suunatud Venemaale ja president Vladimir Putinile. Geopoliitilise asendi tõttu Venemaa kaenlas nähakse Balti riike kõige esimese ohu kohana Venemaa ja lääne võimaliku konflikti korral, mille ärahoidmise parim kaitse on NATO leppe artikkel viis. Selle absoluutset kehtivust kinnitas Pence ühemõttelises ja kindlas sõnastuses ning rõhutas mitu korda, et kõneleb USA presidendi Donald Trumpi nimel, võttes niiviisi maha kõigi nende hirmu, kes on kahelnud Trumpi administratsiooni soovis jätkata senist välispoliitilist liini.
    Üks põhjus korraldada Pence’i visiit just nüüd võib olla Zapadi-nimelise suur­õppuse algamine septembris, kuid laiemalt on tegu nn korralise sõnumiga Krimmi annekteerinud ja Ukrainas sõda pidavale Venemaa presidendile, kes alles mõne päeva eest külastas NATOsse mitte kuuluvat Soomet ja poseeris nagu paljudel kordadel varemgi meelsasti koos president Sauli Niinistöga. 
    Eestil ei ole küll põhjust Soome Vene-poliitikat arvustada, kuid USA ja NATO toetusele rajatud julgeolekuga riigina on meie riigikaitselised valikud olnud mõnevõrra teistsugused. 
    Sama sõnum kui Obamal
    Pence’i visiit asetub ajaloolisse järjepidevusse USA eelmise presidendi Barack Obama visiidiga 2014. aasta septembris, vahetult enne kapo töötaja Eston Kohveri röövimist Eesti-Vene piirilt. Obama sõitis Tallinnast edasi mäletatavasti NATO Walesi tippkohtumisele. Pence’i sõnavõtud Tallinnas ei olnud ehk nii emotsionaalsed kui Obama meeldejäävalt oraatorlik tippklass, ent korratud sõnum oli täpselt sama.
    Pence on president Kersti Kaljulaidiga sel aastal kohtunud oma Euroopa-visiidi käigus Münchenis, kõrgetasemelisi USA-Eesti kontakte on Trumpi ametiajal olnud rohkemgi. Eesti diplomaatide nähtamatu töö Trumpi administratsiooniga sidemete loomisel on olnud edukas, USA riigiametnikud on hästi teadlikud, et Eesti panustab kaitsekulutustele üle 2 protsendi, Leedu ja Läti on sinnapoole teel.
    Mõnevõrra keerukasse olukorda seab Eesti ehk tõsiasi, et Euroopa tuumikriik Saksamaa ei vaata Venemaa-vastastele sanktsioonidele kõigis detailides ja kõigis poliitilistes väljaütlemistes samasuguse pilguga nagu USA, kellest sõltub suuresti meie julgeolek. 
    Vaevalt on see aga teema, mida Eesti saaks Euroopa eesistumise käigus mingil resoluutsemal moel lauale panna. Pigem on see keeruline diplomaatiline ülesanne lähendada Euroopa ja Ameerika teineteisemõistmist, sellele saab Eesti kahtlemata kaasa aidata.
    Pence’i Tallinnas edastatud sõnumid ei olnud ehk midagi uut, kuid need olid sellegipoolest väga oodatud. Baasjulgeolekutõdede kinnitamine on peale Putinile suunatud sõnumite oluline ikkagi ka meile endile – kindlustunnet ei ole siinses maanurgas mitte kunagi ülearu palju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Börs: Nasdaq ja S&P 500 jõudsid uute rekorditeni
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Nasdaqi ja Standard & Poor’s 500 indeksid tõusid neljapäeval uute rekorditeni, millele aitasid kaasa börsifirmade tugevad tulemused ning USA töötu abiraha taotlejate arvu langus, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.