Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti e-mürts kajab vastu kogu ilmas

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    ID-kaartide turvariski avastamine annab hoobi kogu Eesti e-mainele ja paneb löögi alla kohalike e-valimiste toimumise, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Kui peaminister kutsub kokku pressikonverentsi, teatamaks, et Eesti jääb ikkagie-riigiks, siis peab asi tõsine olema. Ja see ongi: kaalul on Eesti e-riigi maine.
    Rohkem kui 700 000 ID-kaarti puudutav turvarisk ei ole oht, mis lõi ootamatult sisse selgest taevast: teoreetilisest ohust andis Eestile teada grupp teadlasi ning seni ei ole see risk realiseerunud, kellegi identiteeti ei ole kuritarvitatud. Seega pole midagi halba veel juhtunud, ent võimalik halb – kui riskid peaksid realiseeruma – on väga suur.ID-kaart on midagi, mille üle oleme uhked ja mille kasutamist peame endasmõistetavaks. Tõsi, paljude tarvis on mobiil-ID juba ammugi ID-kaardi lugeja abil isiku tuvastamise ja digiallkirja andmise vahendina kasutusel. ID-kaart on taskus pigem riigipiiri ületades ja samuti kasutusel kliendikaardi asemel.
    Teadmine, et ID-kaardiga saab küll edaspidi asju ajada ja keegi päevapealte-riiki kinni ei pane, ei vähenda siiski ebakindlust, mida tekitas valitsuse pressikonverentsi kokkukutsumine. Eesmärk oli muidugi mõista vastupidine: inimeste maharahustamine ja teadaandmine, et riik teeb omalt poolt kõik riskide maandamiseks. Aus oli üles tunnistada, et praegu ei tea keegi, kui kaua sellega aega läheb – ülesanne ei ole lihtsate killast.Avalikuks saanud riski kõige suurem ja otsesem mõjuna on löögi all e-hääletamise võimalus lähenevatel kohalike omavalitsuste valimistel. Viimastel riigikogu valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 30,5% kõigist hääletanutest. Viimastel kohalikel valimistel oli e-hääle andjaid oli 21,2 protsenti kõigist hääletanuist. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-võimalust 31,3 protsenti hääletajaid.
    Üleilmne tähelepanu
    Arusaadavalt on Eesti selle teemaga maailmas erakordselt suure tähelepanu all. See on ühelt poolt hea, sest mobiliseerib leidma kiiremaid ja pikaajalises perspektiivis toimivaid lahendusi, teisalt aga on ohu avastamine iseenesest mainekahju. Arvestades, kui suurt huvi tuntakse maailmas meie e-residentsuse programmi vastu, on mistahes ohu võimalus plekk e-riigi kuuerevääril.
    Huvitav on see, missuguseid mõjusid võib kohalike valimiste tulemusele olla sellel, kui e-valimised tõepoolest peaksid ära jääma. Reformierakonnal on e-hääletajaid olnud tublisti rohkem kui Keskerakonnal, mille esindajad materdasid e-valimisi veel üsna hiljuti. Peaminister Jüri Ratas pressikonverentsi kokkukutsujana paistab aga olevat mõistnud, et e-valimiste kaotamine pole teema, mille üle tõsiselt arutleda.
    Teiseks annab ID-kriis hoobi Eesti e-residentsuse programmile – ohus ID-kaartide omanike hulgas on hulk e-residente. Mis estcoinist me üldse räägime, kui see, millel põhineb kogu e-residentsuse aluspõhi, on rünnatav.
    Kolmandaks, 29. septembril kogunevad Tallinnas Euroopa Liidu riikide riigipead ja valitsusjuhid digitaalvaldkonna tippkohtumisele, mille korraldab Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistujana koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkoguga. See olnuks hetk, kus anda ülevaade Eesti e-edusammudest ja kinnitada Eesti kui e-teerajaja rolli Euroopas ja maailmas. Nüüd tuleb meil hoopis aru anda sellest, kuidas me likvideerime e-kriisi. Kas suudame selle kriisi pöörata edulooks nagu 2007. aasta küberrünnakud, näitab aeg.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.