Veebimeedia väärib maksuerandit

Nii nagu Eesti taksondus sai uued reeglid Uberi ja Taxify sunnil, on vaja ka meedias Google’i ja Facebooki eba­ausa konkurentsi tõttu maksud ümber korraldada. Seniks, kuni riik ei ole suutnud kehtestada võrdseid mängureegleid meedias, tuleks online-meedia käibemaksu vähendada. Eesti üksi sellest muidugi üle ei käi.

Milles on probleem, et Äripäev on valmis tagasi astuma oma põhiseisukohast, et hea maksumudel on lihtne ühetaoline maksumudel? Kas oma särk on ihule nii palju ligemal, et erand kuhjaga põhjendatud saab? Tegelikult oleme jätkuvalt seisukohal, et maksud olgu kõigile ühesugused, aga sellel põhimõttel on ka tingimus: reeglid olgu samuti kõigile ühesugused. Mis puudutab Eesti reklaamiturgu, siis on see pool praegu totaalselt paigast ära.

Kui Eestis tegutsevad meediafirmad maksavad oma tegevuse ja sealhulgas ka reklaamide pealt kenasti makse, siis üle maailma tegutsevad Google ja Facebook näitavad kohapeal rahvale reklaame küll ja veel, aga makse ei tasu. Lihtne ja ebavõrdne, nagu viitas oma eilses arvamusloos ka Eesti Meedia juht Sven Nuutmann.

Alati võib öelda, et ajalehed on meil siin kõik ju erafirmad, kui konkurentsi välja ei kannata, võiks endale teise tegevusvälja otsida. Et aeg on muutunud, elu internetti kolinud – kes ei kohane, sureb välja. Google ja Facebook ei lähe igatahes kuhugi. Nende tehnoloogia on uus, eluõigust tõestanud ja jääb. Inimestele nad meeldivad nagu kõik tasuta asjad.

Mis puudutab muud tegevusvälja, siis seda on meediafirmad otsinud, kindlustades ennast kõrvaltegevustega, olgu selleks siis koolitusbisnis, portaaliäri või mõni kolmas tegevus. See aga ei tähenda, et võrdsete tingimuste loomise kohustus jääks riigile meelde tuletamata.Kuni tingimused pole võrdsed, on ­ainult õiglane seda mingil viisil heastada. Online-meedia käibemaksusoodustus oleks lihtsaim viis mänguolukorda tasakaalustada. Ja kohe, kui seadused ja reeglid on ühesugused nii kohaliku lehe kui Google’i jaoks, võib erandi unustada.

Loomulikult ei arva me, et Google’i taltsutamine oleks Eesti riigil lihtsalt kättevõtmise asi. Õnneks pole Eesti oma mures üksi, isegi Euroopa pole üksi. Google’i ja Facebooki tegevusest tahaks oma osa kätte saada pool maailma. Vanade maksureeglitega on üle maailma tegutsevaid internetihiiglasi raske hallata, aga selleks, et uued välja nuputada, kulub aega. Google’i ja Facebooki eri riikidest teenitud tulusid on raske ettegi kujutada.

Seni aga lapivad lehed kärbete, sisuturunduse ja muude võtetega saamata jäänud tulu ja püüavad pinnale jääda.

Digiettevõtete maksustamine pole Eestile sugugi ainult tuluprojekt. Kui reeglid kehtima panna, siis peavad ka Eestist pärit üle maailma tegutsevad start-up’id osa oma maksudest tegutsemisriikidesse laiali maksma. Maksueksperdid on pakkunud, et kuivõrd Eesti on rohkem digitulu teenija kui koht, kus seda tulu kokku korjatakse, kaotame digimaksureeglite pealt rohkem kui võidame.