Bürokraatia nöörib kannatanut topelt

Täitemenetluse seadustik näeb ette, et kui kohus on mõistnud kellegi kasuks välja rahalise hüvitise, ei laeku see potentsiaalsele saajale automaatselt, vaid hüvitse saamiseks peab ta pöörduma kohtutäituri poole ning algatama täitemenetluse. Kohtutäitur saab täitemenetluse seadustiku kohaselt menetluse läbi viia ja raha välja nõuda vaid sissenõudja täitmisavalduse alusel, millele peab olema lisatud täitedokument näiteks jõustunud kohtuotsuse näol. Kehtib see nii tsivliil- kui ka kriminaalasjade puhul.

Äripäeva hinnangul tekitab see kohtusse pöörduva kahjukannataja jaoks liigset bürokraatiat ning sunnib lisaks kohtus õiguse nõudmisega kaasneva ressursi raiskamisele tegema ka pingutusi lõpuks saadud positiivse lahendi rakendamiseks. Olukorda aitaks muuta kohtuotsuse automaatne täitmisele pööramine ning väljamõistetud kahjusumma laekumine kannataja kontole ilma kohtutäiturite uksi kulutamata. Nii kaoks ka ebavõrdsus olukordades, kus kannatajaid on palju ja osa neist pole kursis, et nende kasuks mõistetud summad tuleb kohtutäituri kaudu välja nõuda.

Viimane praeguse süsteemi kitsaskohtadele viitav näide on möödunud nädala kolmapäeval "Pealtnägijas" ning neljapäeval Äripäevas ilmunud lugu sellest, kuidas kelmide ohvrid said teist korda pügada. Nimelt petsid varifirmade ja valenimede taha peitunud kelmid 25 põllumehelt välja suure summa eest vilja, lubades selle eest hiljem tasuda, kuid jättes selle tegemata. Põhikelmid saatis kohus hiljuti trellide taha ning põllumeestel tekkis lootus raha tagasi saada. Paraku ei olnud paljud põllumehed ega ka majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik kursis, et raha kättesaamiseks ning kohtuotuse täitmisele pööramiseks peavad kannatanud eraldi kohtutäituri poole pöörduma. Nii pole paljud oma raha tänaseni näinud.