Jaga lugu:

Kelmide ohvrid said teist korda pügada

Aasta algul jõustus kohtuotsus, mis mõistis süüdi Eesti suurima viljavaraste bande, kes pettis aastaid põllumehi. Tegu oli justkui õnneliku lõpuga looga, ent osa ohvreid lasi end pahaaimamatult ka teist korda pügada, tuleb välja ”Pealtnägija” värskest loost.

Teraviljakelmuses süüdistati seitset meest, neist kaks toodi mullu Tartu maakohtusse konvoi saatel: Peeter Kutsar (vasakul, puhases kampsunis) ja Patrick Mürk. Mõlemad mõisteti reaalselt vangi.
Teraviljakelmuses süüdistati seitset meest, neist kaks toodi mullu Tartu maakohtusse konvoi saatel: Peeter Kutsar (vasakul, puhases kampsunis) ja Patrick Mürk. Mõlemad mõisteti reaalselt vangi.  Foto: Väinu Rozental

Põllumees Uku Kuusk tõdes sisuliselt, et seekord sai ta pügada riigilt. ”Õigussüsteem jälle ei toimi.”

Äripäev kirjeldas kelmide võrgustiku tegutsemist läinud detsembris. Põllumehi petnud kelmid peitusid paljude varifirmade ja valenimede taha, elades aastaid laia elu. Tüssata sai 25 põllumeest, kes jäid ilma kokku poolest miljonist eurost. Põhikelmid lõpetasid trellide taga ja põllumehed lootsid raha tagasi saada.

Läks aga teisiti, selgus tänases „Pealtnägijas“. Kuigi kätte saadi umbes 200 000 euro väärtuses vara, mis katab alla poole kogukahjust, ei jagata summa täitemenetluses kannatanute vahel automaatselt ja proportsionaalselt, vaid raha peab minema ise kohtutäituri abil küsima. Ja siin läheb käiku põhimõte "Kes ees, see mees", mis kehtib ka enamiku teiste kriminaalasjade kahjude hüvitamisel.

Kiired jalad

„Kui sa tõesti tahad, et sinu kasuks välja mõistetud raha saaks kas täielikult või osaliselt kaetud, siis mida kiiremini täituri otsid, seda suurem on tõenäosus raha kätte saada,” tõdes kohtutäitur Risto Sepp.

Olukord üllatas nii prokuröri kui ka keskkriminaalpolitseid. ”Ahsoo,” sõnas prokurör Margus Lellep ja pidas pika pausi.

Asjade kulg on ootamatu samuti keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasikule. "Tegelikult oleks, jah, eeldanud, et raha on jagunenud võrdselt nendele isikutele,” märkis ta.

Meenutame, kuidas põllumeestele esimesel korral kott pähe tõmmati. Loodud võrgustik pettis põllumehi 2013. aastast kuni eelmise aasta alguseni.

Kelmid lubasid järgmist viljakoormat ära viima tulles vilja eest maksta. Raha nägid lõpuks ainult tüssajad, kes vilja turuhinnaga maha parseldasid ja raha oma tasku pistsid. Talupidajatele jätkasid nad aga tühjade lubaduste andmist.

Hea elu

Kelmid tööl ei käinud, olles paljad kui püksinööbid, kuid hiljem leidsid politseinikud ühe kelmi ema kodust kapist näiteks pataka sularaha, kokku 57 000 eurot. Mehed reisisid, pidutsesid ja vahetasid autosid. „Inimesed, kes palka ei saa, ei tohiks suuta ka bensiini osta,“ kommenteeris prokurör Margus Lellep mullu Äripäevale.

Keskkriminaalpolitsei hakkas 2016. aasta keskel üle-eestiliste viljakelmuste teateid koguma. Algas analüüs, hiljem jõuti jälitustoiminguteni. Politsei ühendas seoseid nagu puslet. Läinud aasta alguses avab politsei vihjetelefoni, et kõik kannatanud kivi alt välja ilmuksid. Üleskutse järel lisandub seitse ohvrit.

Kahele kelmile mõistis kohus reaalse vangistuse. Varasema kohtuotsusega mõistetud karistusega peab Peeter Kutsar kandma nelja-aastase ja Patrick Mürk üle nelja aasta pikkuse vangistuse. Arnold Pähklepa, Alar Kõiv, Vahur Sõõro, Averi Paks ja Indrek Rüütli said tingimisi vangistuse. peavad kandma tingimisi vangistuse. Mürk, Kutsar, Sõõro ja Kõiv mõisteti süüdi ka rahapesus.

Info kehv liikumine

Kohtutäitur Risto Sepp oletas, et ilmselt peitub probleem kehvas teavituses. ”Arvan, et põllumehed ei ole veel jõudnud täituri juurde. Ilmselt ei ole nad teadlikud sellest, et nende kasuks on tehtud näiteks kohtulahend või et, nendel on kohustus ise otsida endale täitur. Pöörata see nõue täitmiseks.”

Suur osa kannatanuid, kellega "Pealtnägija" suhtles, ei tea kahjude hüvitamisest ja ootavad, millal neile raha laekub. Samas leidub põllumehi, kes mängureegleid tunnevad – nemad ootasid õiget päeva, asusid kohe kohtutäituri abil survestama ja on tänaseks oma kahju täies ulatuses kätte saanud.

Rahandusministeeriumi andmetel on riigi tagatiskontodelt viljapettuse kannatanutele välja makstud 78 000 eurot, ülejäänu ootab nõudjaid – võib vaid ette kujutada, milline võidujooks pärast saadet algab.

Peab ise teadma

Justiitsministeeriumi asekantsleri sõnul ei peagi kohus selgitama, mis põllumees edasi saab teha – inimene peab seda ise teadma.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmandi sõnul ei erine kannatanu olukord nii-öelda tavainimese positsioonist.

”Kui on üksikvanemad, kes suudavad minna kohtutäituri poole elatise nõuetega, siis ma arvan, et Eesti põllumees on ikkagi täiesti tark ja haritud inimene, ta teab, kuidas ja milliste meetmetega tal on vaja tegutseda, et oma äri, muu hulgas ka võlglastega toime tulla,” rääkis ta.

Viljapettuse ohver Heiki Tinno leidis teisiti. ”Kui kohtuotsus on olemas, siis peaks ikka asi... Süüdlane peaks kahju hüvitama, kannataja ei pea otsima, mööda advokaati ja kohtuid raha välja nõudma.”

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt