Äripäev • 16. november 2018
Jaga lugu:

Sotsiaalmaksule lagi ette – teeme ära!

Mõistlikult rakendatud ülempiir sotsiaalmaksule annaks Eesti majandusele vajaliku arengutõuke.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on asi, millest on räägitud viimased kümmekond aastat. See on isegi parempoolsete erakondade koalitsioonileppesse jõudnud, kuid teoks ei ole see seni saanud. Sel nädalal lubas üllatuslikult sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamise oma erakonna valimisprogrammi kirjutada Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Äripäeva hinnangul mõjutaks sotsiaalmaksu lagi positiivselt meie ja riigi tulu tulevikus, vähendaks ettevõtjate tööjõukulu ning ergutaks neid looma kõrgepalgalisi ja nutikaid töökohti, mis toodavad suuremat lisandväärtust.

Kui Keskerakond selle kehtestamisel seekord sõnadest kaugemale jõuab, on tõepoolest põhjust meenutada erakonna vana valimisloosungit „Teised lubavad – meie teeme“. Ettepanek sotsiaalmaksule ülempiir kehtestada sisaldus Jaan Pillesaare juhitud töögrupi Tark Eesti esitletud majanduse päästmise programmis juba aastal 2008. Toona avaldas sellele toetust ka Reformierakonna peaminister Andrus Ansip. 2011. aastal ametisse asunud Reformierakonna ja IRLi parempoolne valitsus lubaski kindlas kõneviisis 1. jaanuarist 2014 kaotada sotsiaalmaksukohustuse töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot. Kuid vaid sõnadeks see jäigi.

Kas sotsiaalmaksule jäi lagi kehtestamata seetõttu, et sellele ei suudetud leida niigi pingelises riigieelarves katteallikaid, või kardeti, et ühiskond ei võta seda „kõrgepalgalistele tehtavat soodustust“ omaks, teavad kõige täpsemalt toonased otsustajad. Nüüd nendib Reformierakonna liige ja endine pikaaegne rahandusminister Jürgen Ligi, et mitte kusagil ei ole nähtud jätkusuutlikku sotsiaalmaksu lage ilma astmelise tulumaksuta.

Maksusüsteem on tervik

Kui Eesti ei ole seni maksulae kehtestamisel lubadustest kaugemale jõudnud, siis Läti tegi selle 2014. aastal ära. Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi hinnangul oli tegemist vaid kaks aastat kehtinud ebaõnnestumisega, sest viis välja väga palju raha, aga ei toonud riiki ühtegi kõrgepalgalist töökohta. Samas tuleb arvestada, et Lätis kehtestatigi sotsiaalmaksu ülempiir eelkõige kõrgepalgaliste sotsiaalsete hüvede piiramise eesmärgil (haigusrahad, vanemahüvitised, koondamishüvitised), mitte töökohtade loomise soodustamiseks.

Äripäev leiab, et loomulikult tuleb maksusüsteemi vaadata tervikuna, kuid mõistlikult rakendatud ülempiir sotsiaalmaksule võiks Eesti majandusele vägagi soodustavalt mõjuda. Tööandjaid järjest enam kollitav tööjõunappus ja kasvav palgasurve on saamas meie majanduskasvu kõige suuremaks piduriks. Eesti Pank on soovitanud ettevõtjatel tõsta tootlikkust ning katta palgakasv kõrgema loodava lisandväärtusega.

Eesti kõrged tööjõumaksud ei soosi aga töötajatesse investeerimist ja kõrgepalgaliste nutikate töökohtade loomist. Kas sotsiaalmaksu ülempiir peaks olema Keskerakonna pakutud neljakordse Eesti keskmise palga juures või kuskil mujal, on raamatupidamisülesanne, kuid sõnumina ettevõtjatele ja investoritele on selle kehtestamine oluline.

Jah, lühiajalises perspektiivis lööks sotsiaalmaksu lae kehtestamine riigieelarvesse augu, kuid tulevikku vaadates annaks see Eestile vajaliku arengutõuke ning tuleks suurenenud tarbimisest, kõrgematest sissetulekutest ning suuremat lisandväärtust loovast tootmisest ka laekuvate maksudena tagasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum