Eesti Panga eest lähevad lahingusse ainult ässad

Pole siis imestada, et Eesti Panga asepresident Madis Müller ongi ühe oma tugevusena teiste kandidaatide ees esile toonud oma seotuse keskpanga tänase poliitikaga. Ta on viimased seitse aastat olnud Eesti Panga juhatuses ja osaline selles, kuidas panka seni juhitud on. Tema tõusmine asepresidendi kohalt panga presidendiks oleks ilmselt kõige sujuvam võimu üleminek.

Eesti Pangaga tihedalt seotud ja nii-öelda süsteemis sees on ka rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross. Ross on varem töötanud nii Eesti Pangas kui ka Soome Pangas ning Euroopa keskpankade võimukoridorid ja koosolekuruumid on talle küllap hästi tuttavad. Eesti keskpanga presidendiks saamine oleks tippametniku karjääris järgmine loogiline samm.

Kuigi kõik üles seatud kandidaadid on kinnitanud, et Eesti Pank on olnud hästi juhitud ning suuri muudatusi ei tooks kaasa ka nende presidendiks saamine, on kõige huvitavam valik siiski Swedbank Eesti peadirektor Robert Kitt. Äripäeva hinnangul on kommertspanga tippjuhi kandideerimine Eesti Panga presidendiks pigem hea märk. Ei maksaks lasta end heidutada asjaolust, et Kitt on oma tööandja huvides tegutsedes esindanud vahel ka Eesti Pangast erinevaid seisukohti.

Kitt tooks keskpanka kaasa väärt kogemuse kommertspangandusest ning erasektori vaade kulub avaliku sektori tippjuhile kindlasti marjaks ära. Seda, et ta soovib ning suudab ühiskonnas olulistel teemadel ka väljaspool pangandust kaasa rääkida, on ta korduvalt tõestanud. Oluline on, et uude ametisse asudes jätaks mees mineviku seljataha ja oleks kompromissitult lojaalne oma uuele tööandjale. Ei ole põhjust kahelda, et Kitt on valmis seda tegema.

Eesti Pangal on olnud alates asutamisest 1919. aastal kokku 12 presidenti ning nende hulgas on olnud nii poliitikuid, advokaate, pankureid, ärimehi kui ka teadlasi. Äripäeva hinnangul ei olegi nii oluline, kes kolmest seekord üles seatud kandidaadist saab 12. veebruaril toimuval korralisel Keskpanga nõukogu koosolekul vähemalt viie liikme toetuse, sest nõrku kandidaate seekord üles seatud ei ole.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar on kinnitanud, et tema eesmärk on panga järgmise presidendi valimine läbi viia avalikkusele läbinähtavalt ja sujuvalt. Ka Äripäeva soov on, et konkurss on läbipaistev ja et selle tulemusena valitaks Eesti Pangale järgmiseks seitsmeks aastaks hea president. Kõik eeldused selleks on olemas.