Äsja Tööandjate Keskliidu juhiks valitud Kai Realo ütles liidu aastakonverentsil, et Eesti ettevõtjate kõige põletavam probleem on tööjõupuudus, mis on kujunemas praktiliselt kriisiks. Probleeme on teisigi, kuid nende taust ühine: riik ei kuula ettevõtjate ettepanekuid probleemide lahendamiseks ja kaasamine on näiline.

Äripäev leiab, et tööandjate sõnumis peegeldub murettekitav trend, mis häirib kogu majanduskeskkonda, kuid lahenduse võib see saada alles pärast valimisi. Näiline kaasamine ümarlaudadesse ja jutukodadesse, kui hiljem tuleb tõdeda, et ettevõtjate ettepanekuid pole seadusemuudatusel – või muutmata jätmisel – millekski peetud, ei vii Eestit edasi. Probleemid majanduses vajavad süsteemset lahendamist, võttes kuulda ka ettevõtjate häält.

Praegu tuleb ministeeriumidest nagu Vändrast saelaudu tooreid seaduseelnõusid, mille puhul on selge, et asjassepuutuvate osapoolte ettepanekuid pole millekski peetud.

Ilmekaks näiteks selle kohta on nn tankistide seaduse eelnõu, mis mitme erialaliidu ja Äripäeva hinnangul kahjustaks paljusid ausaid ettevõtjaid ja piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust. Või põllumaa kaitse eelnõu, mis piiraks ülla eesmärgi nimel ülemääraselt maaomanike õigusi otsustada oma maa kasutamise üle. Või soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu, mis kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei tegele probleemi põhjustega, vaid üritab seda lahendada bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust suurendades. Või jäätmeseaduse eelnõu, millega polnud rahul ei ettevõtjad ega omavalitsused ja mis seetõttu menetlusest välja kukkus.

Just näilise (kui sedagi), mitte reaalse kaasamise tõttu on tõusnud kriitikatormid, mis õnneks sundisid need laevukesed ministeeriumide ametnike kabinetivaikusesse tagasi purjetama.

Kai Realo tõi oma kõnes ilmeka võrdluse riigi ja ettevõtte vahel: tundub, et Riigi nime kandva ettevõtte juhtkond tegeleb lubaduste andmisega ja teeb vaid meeldivaid otsuseid ning seda juhivad tegelikult hoopis spetsialistid, kes luues üha uusi reegleid, juhendeid ja normatiive, püüavad oma olemasolu õigustada ning võimu teostada. Kus ollakse aga viie või kümne aasta pärast ning mida sinnajõudmiseks täna teha tuleks, selles selgus puudub.

Seda mõtet väljendas ka Eleringi juht Taavi Veskimägi: „Riigina puudub meil jätkuvalt hea plaan majanduse struktuursete väljakutsetega tegelemiseks. Kõik plaanid on kohe peale nende valmimist kõrvale heidetud. Need ei leia mingit kasutust,“ ütles Veskimägi konverentsil, tuues näiteks mõne aasta eest koostatud majandusarengu raporti.

Äripäev on veendunud, et poliitikutel tuleks läbi töötada tööandjate iga nelja aasta tagant koostatav manifest, mis kaardistab Eesti majanduse probleeme ning pakub neile ka kompleksseid lahendusi. Sahtlist tuleks välja võtta ka Riigireformi sihtasutuse visioon. Võimule pääsedes tuleb ettevõtjaid päriselt kuulda võtta ja ministeeriumide kabinette tuulutada, et seal ei produtseeritaks pooletoobiseid seaduseelnõusid. Muidugi võivad ka ettevõtjate ettepanekud vajada tasakaalustamist, kuid ignoreerida neid ei tohi.

Tulles tagasi loo alguse juurde: kui on näha, et lõkkest hakkab kasvama tulekahju, on viimane aeg tuletõrjujad appi kutsuda.