Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õhus on (närvi)pinget
Kui riigiametis pika aja jooksul töötajaskond ei muutu, on tulemuseks sammaldumine, samas peaksime kõik olema tähelepanelikud, kui juhivahetustesse hakkab mingi kindla käekirjaga sekkuma poliitika, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva ajakirjanikud analüüsisid saates „Äripäev eetris“ mitme nurga alt poliitilise ja majandusliku võimu vahekorda ning leidsid, et need maailmad on erinevad ja peaksidki üldjuhul lahus toimima.
Ametist lahkumisest teatanud KredExi senisel juhil Lehar Kütil on õigus, kui ta ütles Äripäeva raadios, et ükski valitsus pole KredExi tegevusest varem nii palju huvitunud kui praegu. Põhjus on ka arusaadav – kus saab jagada suurt raha, seal tahab poliitika lähedal olla. Küsimus on, kui lähedal.
KredExi juhatuse esimees Lehar Kütt esitas nõukogule avalduse juhatusest tagasi astumiseks ning lahkub 4. oktoobril ametist, uue juhatuse liikme leidmiseks kuulutatakse konkurss välja lähiajal, teatas KredEx.
Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet?