Juubel: Eesti suurim hooldusravikeskus PJV Hooldusravi viis oma teenused uuele tasemele

Tegevjuht Anders Tsahkna sõnul on ühe raviasutuse ja sotsiaalteenuste pakkuja ülesehitustöö väga vastutusrikas teekond, millele parimaks hinnanguandjaks on patsiendid ja nende lähedased.

Kuuel korrusel asuval hooldushaiglal on valmidus 200 õendusabikohale ja 150 hooldekodukohale. Arvestades haigekassa võimalusi, on ravikeskus 100 õendusabi patsiendi kõrval koduks 180 hooldekodu elanikule. Selle hulgas on hooldusravikeskuses eraldi 18kohaline dementsete osakond.

Hooldekodu on mõeldud inimestele, kes ei saa oma igapäevaelu toimingutega enam iseseisvalt hakkama ja vajavad seetõttu ööpäev ringi abi ja toetust. Õendusabi eesmärk on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine või säilitamine. PJV Hooldusravi osutab ööpäevast õendusabi ja hooldust patsientidele, kes ei vaja igapäevast arstiabi, kuid kelle tervislik seisund ei võimalda neil kodustes tingimustes hakkama saada. Vajadusel kaasatakse arst-konsultant, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut ja tegevusjuhendaja.

Õendusjuhi Merle Vaheri sõnul on PJV Hooldusravil seljataga 15 aastat kirevat ajalugu: „Oleme asunud erinevates kohtades ning kuulunud erinevate juhtimiste alla, kuid täna oleme kindlasti tugevamad kui kunagi varem. Meie eesmärk on pakkuda senisest kõrgemal tasemel ühtset ja terviklikku teenust, kus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenus täiendavad teineteist. Aasta-aastalt oleme muutunud aina patsiendikesksemaks ning sellele aitab kindlasti kaasa meie tavapärasest aktiivravihaiglast erinev töökorraldus – meie võtmeisikud on tugeva meditsiinilise tausta ning juhtimiskogemustega õendusjuhid, kes saavad väga efektiivselt hakkama nii inimressursside juhtimise kui ka organisatsiooni arendamisega, olles samas igapäevaselt patsientide lähedal. Meie jaoks on oluline, et asutus käiks ajaga kaasas ja toimiks ühtse tervikuna.“

Olles meditsiiniteenust pakkudes mitmete erinevate ametite vaateväljas, on PJV Hooldusravile oluline avatud suhtlus, tekkinud probleemidele lahenduste leidmine ning patsientide rahulolu tõstmine. „Meie personali iseloomustab pidev soov areneda ning seda näitab ka nende valmidus võtta vastu nii meditsiiniliselt kui ka sotsiaalselt keerukamaid patsiente. Teeme koostööd aktiivravihaiglatega, hospitaliseerime õendusabi vajavaid patsiente ka erakorralise meditsiini osakondade valvetubadest. Paljud patsiendid jõuavad meieni läbi koostöö Psühhiaatriakliinikuga. Pakume kohti isolatsioonitingimusi vajavatele patsientidele. Individuaalne lähenemine igale patsiendile ning keerulisemate juhtumite eelistamine lihtsamatele on väljakutseks ning töötajate arendamise aspektist tähtis otsus.“

Viimased kaks aastat uutes ruumides on õendusjuhi sõnul toonud kaasa palju muutuseid: „Kõige paremad on positiivsed momendid, kus tuleb arusaamine, et oled õigel teel. Näiteks kui töötaja ei taha teise töökoha pakkumisel ära minna, sest ta tunneb, et tema hääl loeb ning ta saab siin majas inimeste elu paremaks muuta. Üks meil tööd alustanud hooldaja ütles, et meie maja patsiendid on teistmoodi – nad on ärkvel ja erksamad. See näitab, et meie multifunktsionaalne meeskond ei tee monoonset igapäevatööd, vaid tõesti aitab hoolealuseid. Patsientide ja elanike rahulolu ning lähedaste tänulikkus on selle parim väljendusviis.“

Anders Tsahkna lisab, et teekond ei ole olnud lihtne, kuid tänu Euroopa Liidu struktuurifondide abile ja investorite toele on rajatud uued ruumid, uus mõtlemine ning võimalus inimesi aidata integreeritud hooldussüsteemi kaudu. See kõik koos hea kollektiiviga annab jõudu ja motivatsiooni edasi minna!