• Jaga lugu:

    Green IT - leiab parima lahenduse

    Green IT tegevjuht Erik EllamFoto: Green IT OÜ

    Üha kiiremini arenevas maailmas ning koroonakriisist põhjustatud muutuste tõttu on arvutipargi haldamine paras proovikivi. Samas oodatakse, et lahendused oleksid keskkonnasõbralikud. Et ajaga kaasas käia ja nõudmistega toime tulla on mõistlik arvutiparki täisteenuselahendusena rentida ja lasta spetsialistidel kõige eest hoolitseda.

    Skandinaavias on arvutipargirent väga populaarne lahendus ning umbes pooled sealsed ettevõtted eelistavad seadmeid rentida. Lisaks sellele, et teenuse sisseostmine on reeglina kuluefektiivsem, pikendab selline lähenemine seadmete eluiga vähendades seeläbi negatiivset mõju keskkonnale. Uut äriklassi seadet kasutatakse keskmiselt 3–4 aastat. Renditeenuse puhul läheb enamik seadmeid seejärel korduskasutusse.
    Ka Eestis sellise lahenduse populaarsus järjest kasvab – 20-30% suurettevõtetest on otsustanud täisteenuse kasuks.
    Keskkonnasäästlik majandamine ja keskkonnasõbralike teenuste pakkumine on Telia jaoks üks olulistest suundadest. Arvutipargi rendi täisteenuse pakkumisega alustati juba kümme aastat tagasi ning seda teenust pakub Telia tütarettevõte Green IT.
    „Ettevõttel endal ei pea tingimata olema enda arvuti- või autoparki. Teenuse sisseostmine on sageli kuluefektiivsem ja võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele. Kui ise seadet ostes maksab see näiteks 1000 eurot, siis makstes kolme aasta jooksul rendiks 1000 eurot, hoiab ettevõtte kokku seadmetega tegelemise kulu. Neid ei pea laos hoiustama, garantiiga tegelema, kindlustuse eest hoolitsema jne. Võtame enda peale kõik – alates profileerimisest, seadmete tarnest, logistikast, kindlustusest, garantiist kuni vana seadme pöörituseni. Sageli on ettevõtetel keeruline jälgida, millal peaks arvutiparki uuendama ja kuidas vanu seadmeid utiliseerida,“ ütles Green IT tegevjuht Erik Ellam ning lisas, et spetsialistide palgal hoidmine, kes seadmete eest hoolitsevad, võib olla ettevõtte jaoks päris kulukas.
    Green IT kliendid on peamiselt suured ettevõtted, kuid koostöös Teliaga pakutakse lahendust ka väikestele. Seadmed tarnib Green IT ja haldustuge pakub Telia. „Kui pole ettevõttes IT-inimest, siis saab kasutada Telia tugiteenust,“ lisab Ellam.

    Töökohad üha mobiilsemad

    Ellam: „Näeme, et näiteks ka riigisektoris muutub töö üha mobiilsemaks. Julgelt üle poole riigisektori arvutipargist olid veel kaks aastat tagasi lauaarvutid ehk paiksed töökohad. Nüüd on 70% lauaarvutitest asendumas sülearvutitega. Ka monitore tellitakse rohkem. Aga muidugi on siin ka pandeemia mõju“.
    Telia otsustas juba kolm aastat tagasi, et lauaarvutaid enam ei tellita ja kõik töötajad saavad soovi korral kontorisse juurde sülearvutile monitori või ka kaks, sõltuvalt konkreetsest vajadusest. Samas on kindlasti töökohti, mis vajavad statsionaarseid arvuteid nagu näiteks tellerite töökohad pangas, kassasüsteemid jne.
    Kahjuks ei soosi praegune maksusüsteem näiteks tööandjal kodukontorisse lisamonitori soetamist, sest eeldab erisoodustusmaksu tasumist. „Ehk see kunagi muutub ja nii oleks tööandjad rohkem motiveeritud ka kodukontoritesse panustama,“ lisab ta.
    Koroonakriis on toonud uusi väljakutseid ka logistikas. Ellami sõnul on neil fookus võimalikult loodussäästlikult tegutsemisel, sealhulgas ka pakendi vähendamisel. Samas distantstöö populaarsuse kasvul tuleb tarnida raale rohkematesse kohtadesse. „Tõesti, kui varem viisime ühe suure paki ettevõttesse mitme arvutiga, siis nüüd peame arvuteid rohkematesse asukohtadesse viima,“ kirjeldas ta muutust. Pakendi optimaalsemaks kasutamiseks pakub Green IT võimalust saata vana arvuti uue arvuti pakendis tagasi ja kui eelnevalt kokku leppida ja aega planeerida, siis viib vana arvuti ära isegi sama kuller, kes uue seadme tõi.

    Mis saab vanadest seadmetest?

    Ellami sõnul enamik seadmeid läheb korduskasutusse. Uus äriklassi seade on töös esimese kasutaja käes keskmiselt 3–4 aastat, peale mida vaadatakse see üle, vajadusel vahetatakse komponente, uuendatakse tarkvara jne, ja siis taaskasutatuna leaib see rakendust veel 3–4 aastat.
    „Meil on palju partnereid, kellele müüme kasutatud seadmeid,“ kinnitab Ellam. Umbes 45% seadmetest jääb Eestisse, ülejäänu liigub peamiselt Euroopasse. Nii vähendatakse arvutiriistvara tekitatud jalajälge keskkonnale ning kasutatud, kuid täiesti kasutuskõlblikud seadmed saavad uue elu.
    „Paljud koolid, lasteaiad ja sihtautused on huvitatud töökindlatest kasutatud seadmetest,“ selgitab Ellam.

    Üha olulisem keskkonnahoid

    Telia klientide seas tehtud uuringutest on selgunud, et keskkonnateema on üha olulisem. 34% küsitlustest pidas viimase uuringu kohaselt seadmete taaskasutust oluliseks, 24% küsitletutest pidas oluliseks keskkonnasõbralikku pakendit. Vaid 10% vastanuid ei pidanud keskkonnateemat oluliseks.

    Ellam toob esile, et seadmete taaskasutuse juures on turvalisus kindlasti üks oluline aspekt. „Meie kasutame NATO standarditele vastavat info kustutamise tehnoloogiaid. See tähendab, et enne seadme järgmisele kasutajale andmist on info kustutatud nii kõrgel tasemel, et seda ei ole võimalik taastada,“ lisab ta.
    Fakt on see, et kogu maailm liigub täna keskkonnasäästlike lahenduste suunas, mille vastu on suur huvi ka tarbijatel. Telia klientide seas tehtud uuringutest on selgunud, et ettevõtte panus keskkonda on üha olulisem, sealhulgas iga kolmas vastanu on toonud esimese asjana välja just seadmete taaskasutuse.
    Foto: Green IT OÜ

    Kuidas?

    Green IT:

    -Kaardistab ettevõtte töötajate profiilid, vaatab mitu kasutajat vajab nn tavapärast arvuti ressursi, mitu vajab kõrgemat ressursi (nagu kodeerijad insenerid), millised kasutajad on paiksed, millised kasutajad vajavad liikuvaid seadmeid.

    -Vaatab üle ettevõtte vana arvutipargi.

    -Teeb ettevõttele pakkumise, mis sisaldab soovi korral nii vanade seadmete tagasiostu, uute seadmete pakkumist.

    -Hoiab silma peal arvutipargil, uuendab tarkvara ja riistvara ning pakub vajadusel lisaseadmeid jne.

    Vaata lähemalt www.greenit.ee

    Jaga lugu:

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.