• Jaga lugu:

    Eesti kalapüügilaevad pakuvad põnevat tööd Atlandi ookeanil ja Põhja-Jäämeres

    25 aastat tegutsenud Eesti kalapüügiettevõte Reyktal AS püüab oma kahe külmutustraaleri ja ühe väiksema laevaga Barentsi merest ja Atlandi ookeanist krevette, Grööni süvalesta ning Atlandi turska. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Sareveti sõnul on tegemist raske, ent põneva ja hästitasustatud laevatööga kaunis metsikus looduses. Lisaks kuulub gruppi Reval Seafood OÜ, kes opereerib ühe külmutustraaleriga.

    Reyktal tegeleb kaugpüügiga aastast 1997 ning aastal 2012 loodi ettevõtte juurde koos Taani partneriga sõsarfima Reval Seafood. „Kui esimesed aastad olid keerulised, siis viimased 15 aastat on olnud tänu globaalse nõudluse kasvamisele ning pakkujate hulga vähenemisele ärilises mõttes väga head,” tõdeb Sarevet. „Meie laevad püüavad aastas kokku umbes 10 000 tonni mereande ning meie eripäraks on see, et kala ja krevettide töötlemine käib otse pardal. See annab meile eelise saata sadamast pakendatud kala ja keedetud krevetid otse jaemüüjatele, jättes vahele maismaal töötlemise, topeltlaadimised ja -transpordi ning muud protsessid.”
    Reyktal ja Reval Seafood müüvad oma toodangu valdavalt Islandi, Norra, Rootsi, Taani ja Hiina turule. „Eks aja jooksul oleme turustanud kala ja krevette ka mujale, aga need on täna põhiturud. Meil on Islandil partner, kes on 40 aastat turunduse ja müügiga tegelenud ning tänu aktiivsele müügitööle tuntakse meid hästi,” tutvustab Sarevet.
    Töötajaid on kaugpüügiettevõttes umbes 20 inimest laeva kohta, mis tähendab, et pidevalt on merel umbes 50 meest. Samuti kaasatakse vajadusel hooajaliselt meremehi läbi agentuuride. Töö laevadel koosneb püügireisidest, mida harilikult tehakse kaasa 2-6 järjest. Ühe reisi pikkus on 3-4 nädalat ning vahepeal töötajad maismaale ei saa. Samas töö laevadel muudetud aina automaatsemaks: traale ja vintse juhivad arvutid, kala sorteerivad sorteerimismasinad ja liinid on automatiseeritud. Laev on suur ning trümm, kus on ladu ja traaliparandamise ruumid, asub siseruumis.
    Töötasu ja -tingimused vastavad rahvusvahelise turu tingimustele
    „Tööjõupuudus ongi täna põhiline mure,” nendib juhatuse liige. „Meie tänaste töötajate keskmine vanus kasvab. Samas on meil meeskonnas inimesi, kes on meie laevadel töötanud kõik need 24 aastat! Aga noori ei tule eriti palju peale. Eks töö merel ongi raske, kuigi tasu on väga hea. Ent perekonnast mitu kuud eemalolek on kindlasti vaid tugevate isikute jaoks. Loomulikult on merel töötamiseks vajalik ka erialane ettevalmistus, mida kinnitab vastav diplom, ning kuigi igal aastal lõpetab Eesti Mereakadeemia umbes 50 tüürimeest, kes oma eriala poolest võiks meile sobida, ei jõua neid meie ettevõttesse just sageli. Aga teeme Taltech Mereakadeemiaga koostööd juba aastast 2008 ning võtame heal meelel pardale praktikante.”
    Ta lisab, et meeskonna elamise ja vaba aja veetmise tingimused laevadel on väga head, kuid paljusid ehmatab töö arktilises kliimas ning eemalolek kodust. „Meie laevade keskmine vanus 15 aastat, pakume võimalust tööst vabal ajal jõusaali ja sauna kasutada, ühiselt teleriruumis aega veeta ning lisaks head toitlustust. Olemas on interneti satelliitpüsiühendus. Ja inimestele, kes naudivad ekstreemseid loodusolusid, on töö meie laeval nagu loodud: polaarpäevad ja polaarööd ning lumiste ja külmade talvedega jalutavad jää olemasolul laevade lähedal jääkarud – sellist pilti ei näe iga päev!”
    Reyktal on väga hea palgamaksja, olles Äripäeva poolt koostatavates Palga edetabelites alati kõrgel kohtal. „Rahvusvaheline palgakonkurents juba nõuab sellist turutingimustel palgataset, mida meremees mandril olles ei teeniks tõenäoliselt kunagi. Ja kes on tüürimeheks õppinud, sellel on võimalus ka edasi areneda – saada näiteks vanemtüürimeheks ja kapteniks,” lisab Sarevet. „Majanduslikus mõttes on meil väga hästi läinud ning ei ole olnud probleeme palkade väljamaksmisega probleeme, samuti pole viimase 15. aasta jooksul olnud töövaidlusi. Pigem vastupidi: ametiühingud on küll tundnud meie ettevõtte vastu huvi, aga siis veendunud, et neil pole siin midagi teha – töötingimused on väga head ja palk on korralik!”
    Kalapüügilaevade põhilised püügikohad on Barentsi meri, Atlandi ookeani loodeosa ja Põhja-Jäämeri, aga samuti käiakse Teravmägede piirkonnas ning Gröönimaa ning Kanada vetes. Ettevõtte krevetipüük on alates 2013. aastast MSC sertifitseeritud – see tähendab, et Reyktal ja Reval Seafood püüavad mereande jätkusuutlikult ja järgivad kõiki jätkusuutliku kalapüügi nõudeid. Koostöös tervishoiuspetsialistidega töötas juhatus mullu välja ka koroona viiruse ennetamise protseduurid, mis hõlmasid sanitaarprotseduure meeskonna vahetamisel ja teistel laevategevustel. Laevad on hoitud viirusevabad.
    Jaga lugu:

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Ekspert tegi E-Profiili eksjuhtide kohtuprotsessil tuntud audiitorite töö maatasa
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.