Hakansson: omaenda ajas ja ruumis liikuv diginomaad

Diginomaad Per Hakansson  Foto: Erakogu
Jaga lugu:

Innovatsioonikõneleja, diginomaad Per Hakansson usub, et kui oled milleski tugev ning sul on võrgustik, võid töötada kõikjal. Sellest räägib ta ka Pärnu juhtimiskonverentsil.

Esinevad: Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary, TransferWise'i asutaja ja juht Taavet Hinrikus, notar Priidu Pärna, KIA autodisainer Björn Koop, Tallinna-Helsingi tunneli eestevedaja Peter Vesterbacka, kunstiteadlane Linnar Priimägi ja paljud teised.

Aeg: 17.-18. mai

Koht: Pärnu Kontserdimaja

Registreeri SIIN

Hakansson ei andnud intervjuud traditsioonilisel viisil – näost näkku, telefonitsi või meili teel. Intervjuu andis ta WhatsAppi kaudu, kui viibis Los Angeleses ning suundus sealt edasi Mexico Citysse ja Santiagosse.

Kuidas sai teist diginomaad?

Alustasin diginomaadluse eksperimenteerimisega koos areneva tehnoloogiaga 1990ndate alguses. Avastasin, et kui olen digitaalses võrgustikus ühenduses inimeste, asjade ja informatsiooniga, on võimalik töötada kõikjal maailmas. Minu esimene eksperiment oli tiimi toomine Åresse 1994. aastal, et õppida, kuidas elada ja töötada kohapeal ja distantsilt.

Minu teine projekt oli kuu aja pikkune Euroopa-tuur 1995. aastal, kui vedasime kaasas praeguste standardite järgi rasket PowerBook 100, võrgukaarti PCMCIA, mis nüüd on igasse seadmesse sisse ehitatud, ja modemiga mobiiltelefoni, mis on samuti praegu igasse seadmesse ehitatud.

Mu kolmas projekt oli 1990ndate lõpus, kui ühinesin interneti suunanäitaja Yahoo!ga, et teha koostööd ülemaailmselt kaugtöötavate tiimidega, et ehitada ja tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Siis, pärast aastaid Silicon Valleys, otsustasin 2014 eemalduda paiksest tech-elust ning hakata täiskohaga diginomaadiks. Mind on alati huvitanud see, kuidas uue tehnoloogia abil pöörata efektiivsus isiklikuks vabaduseks. Lõppeks on oluline see, et ma loon oma klientidele väärtust, mitte ei tõesta oma panust kontoris tunde täis tiksudes.

Kuidas on diginomaadi elustiil mõjutanud teie töö- ja eraelu?

See on suurepärane sisemine ja väline rännak, eriti viimase 4–5 aasta jooksul. Ma olen taastanud oma vabaduse ning olen oma aja, ruumi ja tähelepanu peremees nagu ei eales varem – võrreldes sellega, kui olin tööstusliku rahvusriigi süsteemi osa.

Kõige suurem taipamine on olnud see, et kõik on inimese loodud ning inimene võib kõike ümber kujundada. Miski pole kivisse raiutud ning miski pole võimatu.

X

Samas olen tohutult kulusid kärpinud, kuna tarbin vähem ning elan palju säästlikumalt kui varem. Ma ostan ainult neid asju, mis mulle tõepoolest meeldivad ja mida vajan. Minu majutuskulude eelarve on langenud 60 protsendi võrra ning minu kulutused autole on kahanenud 80% jagu.

Kuidas on diginomaadlus muutnud teie mõttemaailma? Mis on olnud kõige revolutsioonilisemad avastused?

Kõige suurem taipamine on olnud see, et miski pole kivisse raiutud ning miski pole võimatu. See hetk, kui me alistume füüsiliselt, emotsionaalselt ja psühholoogiliselt ideedele, millesse me ei usu, anname me alla oma sünniõigusele olla vaba. Teine mõte on see, et loodus pakub paljusid vastuseid, mida otsime.

Millega olete saanud tegeleda tänu valitud elustiilile ning mis muidu poleks võimalikuks osutunud?

Võimaluse ennast lahti haakida kultuuridest, riikidest ja ühiskondadest, et uuesti keskenduda ajale, ruumile ning tähelepanu sissepoole suunata. Võimaluse elada ja töötada üle maailma. Võimaluse koondada oma varem killustunud vaba aeg suureks tervikuks, et avastada loodust ning isiklikke huvisid, nagu lugemine, surfamine ja matkamine. Olen uuesti õppinud enda peale mõtlema.

Kuidas diginomaad elatist teenib?

Samal moel nagu kindla töökohaga seotud ja paikne inimene – pakkudes klientidele ja tarbijatele väärtust. Vahe on selles, et kui paiksed inimesed kasutavad organiseerijana asukohta, siis diginomaadid kasutavad selleks digitaalset võrku.

Teenin sellega, et pakun eri platvormide kaudu oma klientidele väärtust – peamiselt näost näkku töötubade ja vestluste kaudu ning samuti nõustamist e-õppe platvormide ja peatselt raamatute kaudu. See, mida ma teen, on lugude rääkimine inimese ja tehnoloogia arengust ning sellest, kuidas me saame valida tööriistu millegi hea loomiseks.

Kõige olulisem oskus on õppida ja ümber õppida. Kui sa oled milleski hea ning inimestega ühenduses, siis võid elada kõikjal.

Olen pidanud kõnelusi ja korraldanud töötube erinevatele tööstusharudele, alates pangandusest kuni reklaami, tarbekaupade, kindlustusfirmade, jaekaubanduseni. Kõik tööstusharud peavad ellujäämiseks muutuma ning arenema internetiajastul.

Mida arvate avaliku sektori ja diginomaadide koostööst, on see liiga ekstreemne?

Ma arvan, et avalik sektor, mis peaks muutuma analoogsektorist digitaalseks platvormiks, võiks ka diginomaadide nõuandeid kuulda võtta. Kuidas disainida kasutajakogemust, mis oleks sõbralik, lihtne kasutada ning ligipääsetav kõikjalt.

Per Hakansson tuleb esinema ka Pärnu juhtimiskonverentsile.
Per Hakansson tuleb esinema ka Pärnu juhtimiskonverentsile.  Foto: Erakogu

Millised on diginomaadi suurimad riskid?

Ma usun, et suurim risk on ajada segi reisimine ja turism. Professionaalne nomaad on nagu mägironija – selge arusaamaga riskidest ning võimalustest, võimega planeerida ja tahtega enda põhiuskumustele väljakutse esitada seni, kuni alles on jäänud vaid usk, ning armastusega ühendada tundmatut tundmatuga, nii sees kui ka väljas.

Millised on teie elustiili nõrgad küljed?

Piiramatu vabadus. Enesekontroll, eneseteadvus ja enesedistsipliin on olulised omadused, mida peaks valdama. Võime luua voolav struktuur, mida võidakse tajuda kaosena, on hädavajalik. See, milline on sinu põhiolemus, on sinu president, tegevjuht ja professor ühes isikus. Sa pead õppima oma jõuga toime tulema, olles samal ajal võimeline meeskonnaga koostööd tegema ning oskama vajadusel abi küsida.

Inimesed, kes töötavad distantsilt, tunnevad end sageli isoleerituna. Kas see on ka teie jaoks probleem olnud?

Isolatsioon on valik, mitte tööstiili funktsioon. Näiteks kui vaadata ringi metroos, kui inimesed lähevad tööle – neil on kõrvaklapid peas, nad vahivad enda mobiiltelefoni ekraane ning pole inimkontaktiks valmis. Minu kogemus on see, et diginomaadid (pole sama, mis kaugtöötaja) kipuvad oma klastrisse koonduma ning oma hõime ja kogukondi asutama. Minu arvates on diginomaadlus väga sotsiaalne nähtus ja põhineb koostööl.

Kui palju diginomaade on meil 20 aasta pärast?

Arvan, et üks miljard ning 50 aasta pärast 4–5 miljardit inimest.

Kuidas te oma aega planeerite ja millele aega ei jagu?

Kui töötasin tehnoloogia idufirmadega, tutvusin kontseptsiooniga burn-rate and runway (start-up'i raha põlemiskiirus, kuni ettevõte muutub maksejõuetuks – toim) ning sedasi planeerin ma oma aega ja raha. Veendun, et mu projektidel oleks väike põlemiskiirus ning pikk jooksurada, et jääks aega uute toodete ja teenuste arendamiseks. Sel viisil pole ma ei aja ega raha ori.

Üks mu tähtsamaid tööriistu on Google'i kalender. Kasutan jagatud kalendrit, et jagada oma asukohta koostööpartnerite ja klientidega. Kui olen „linnas“, siis kohtume füüsiliselt, kui ei, siis suhtleme rakenduste Hangouts Meet või WhatsApp kaudu sünkroonselt ja asünkroonselt. Üldiselt tunnen, et olen leidnud tasakaalu omaette olemise, pere ja sõprade ning tööaja vahel, mida ma tõeliselt naudin.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt