• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osast võlast saab võõras mure

    Järgmisel nädalal võtab riigikogu tõenäoliselt vastu võlakaitse seaduse, mis peaks senisest paremini reguleerima eraisikute suhteid võlausaldajatega ning kaitsma eluasemelaenu võtnud, kuid raskustesse sattunud peresid pankade võimu eest. Lisaks pankadele hakkab aga uus seadus reguleerima ka paljude teiste ettevõtlusvaldkondade suhteid eraisikutega.

    Äripäev on suhtunud võlaõigusseaduse koostamisse kriitiliselt, sest see pöörab senised võlasuhted pea peale. Meie hinnangul pole taolist eelnõu üldse vaja. Oleme sama meelt endiselt. Põhjendame.
    Seaduse koostamise ajendiks on lähenevad riigikogu valimised ja seetõttu on oht, et tegemist on populismiga. Kuna majanduskriis on paljud inimesed pannud keerulisse olukorda, siis üritavad parteid valimiste eel töötuid ja laenude tasumisega hätta jäänuid enda poole meelitada. Seetõttu on võlakaitse seadus liialt kaldu ühe huvigrupi ehk laenuvõtjate poole.
    See on ka loomulikult seaduse toetajate kõige tugevam argument, et eraisik on nõrgem pool ja teda tuleb kaitsta. Kui tal tekivad raskused, siis peab looma võimaluse, et ta saaks nendest raskustest võimalikult valutult välja rabeleda.
    Eelnõu loomist vedas riigikogus IRL, mille juht Mart Laar on populismi süüdistusi kommenteerides öelnud, et vahetevahel võiks tulla riigikogusse ka eelnõusid, mis inimesi aitavad. "Üldine siht on mitte ajada inimest pankrotti, vadi võimaldada tal võlad ära maksta," on Laar lausunud.
    Majanduskriisi periood aga näitas, et võlgade tasumise probleemid suudetakse eraisikute ja pankade vahel ka ilma täiendava regulatsioonita lahendada. Eestit ei ole tabanud inimeste kodudest väljatõstmise laine, pangad on olnud võlglastega tegeledes paindlikud ja vastutulelikud. Kriisi algusaegadel tekkinud hirmud selle pärast, et pangad hakkavad massiliselt lisatagatisi nõudma või tagatiseks olevat kinnisvara sundmüüki panema, ei täitunud.
    Täna avaldab statistikaamet Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu näitajad, tõenäoliselt oleme kõige kiiremini kasvav Euroopa riik, pangad lõpetasid eelmise kvartali kasumiga, eraisikute halbade laenude osa on endiselt tagasihoidlik. Eestlastel on küll peal suur laenukoorem, aga üldjoontes oleme selle koormaga hästi hakkama saanud ka ilma täiendava regulatsioonita.
    Uue seaduse suurimaks puuduseks on see, et tulevikus võib laenuraha inimestele kallimaks muutuda ning laenuvõimalused kitseneda, sest probleemide tekkimisel saab võlgade lahendamisel määravaks kohus, mis paneb paika võlgade tasumise uued tingimused. Laenuandjate jaoks suureneb risk, et nad ei pruugi kogu võlga tagasi saada, mis tõstabki laenude hinda. Riigikogus olev eelnõu soodustab Eestis arusaama, et võlgu elamine on võõras mure.
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.