Aasia-lennud: luksus põhivajaduste arvelt

Estonian Airi  juht Tero Taskila lubab, et Tallinnast lähtuvad pikamaalennud tulevad siis, kui aeg on küps. Õiget aega ei pruugi aga üldse tulla hoolimata sellest, et ka riik on seadnud pikaajalise eesmärgi tuua Aasia-lennud Tallinna lennujaama.Otselennud Tallinnast Aasiasse osutuvad Estonian Airile luksuseks, mille tegeliku käimapanemiseni ei pruugita kunagi jõuda, sest see lihtsalt ei tasu end majanduslikult ära. Pikamaalendude teema käibelhoidmine annab nii majandusministeeriumile kui ka Estonian Airile positiivse kommunikatsiooni võimaluse näidata lennufirmat läbimurdevõimelise, ent tõsiasjaks jääb, et toimiv ja edukas pikamaalendude lennujaam, vahendid, taristu ja ulatuslik lennuliinide võrgustik on juba olemas kõigest 80 kilomeetri kaugusel.

Finnairi edumaa on liiga suur. Geograafilised eelised on Tallinnal ja Helsingil ühesugused ning Finnair on need edukalt ära kasutanud. Veelgi enam, Helsingi lennujaama ümbritsev maa-ala on kujunenud Soome populaarseimaks ärikeskuseks, mis edastab isegi Helsingi kesklinna ja annab tööd 35 000 inimesele. Ka eestlaste reisivajaduste rahuldamiseks piisab Helsingi võimsusest. Eesti seisukohalt on vastuargumendiks vaid see, et praamiga Tallinnas Helsingisse sõitjate tarvis jääb lennujaam sadamast kaugele ning sinna jõudmine võtab aega.

Pikamaalendude seisukohalt ei konkureeri Estonian Air mitte odavlennufirmade ja lätlaste Air Balticuga, vaid suurtega nagu Finnair. Kui asukohaeelis on sama, siis põhimõtteline ja muutumatu miinus on Eesti tilluke rahvaarv ja väike kohalik turg. See on ka põhjus, miks Aasia lennufirmade huvi Estonian Airiga koostööd teha on seni olnud leige, tegelikult samahästi kui olematu.