Aasia-lennud: luksus põhivajaduste arvelt

Estonian Airi  juht Tero Taskila lubab, et Tallinnast lähtuvad pikamaalennud tulevad siis, kui aeg on küps. Õiget aega ei pruugi aga üldse tulla hoolimata sellest, et ka riik on seadnud pikaajalise eesmärgi tuua Aasia-lennud Tallinna lennujaama.Otselennud Tallinnast Aasiasse osutuvad Estonian Airile luksuseks, mille tegeliku käimapanemiseni ei pruugita kunagi jõuda, sest see lihtsalt ei tasu end majanduslikult ära. Pikamaalendude teema käibelhoidmine annab nii majandusministeeriumile kui ka Estonian Airile positiivse kommunikatsiooni võimaluse näidata lennufirmat läbimurdevõimelise, ent tõsiasjaks jääb, et toimiv ja edukas pikamaalendude lennujaam, vahendid, taristu ja ulatuslik lennuliinide võrgustik on juba olemas kõigest 80 kilomeetri kaugusel.

Finnairi edumaa on liiga suur. Geograafilised eelised on Tallinnal ja Helsingil ühesugused ning Finnair on need edukalt ära kasutanud. Veelgi enam, Helsingi lennujaama ümbritsev maa-ala on kujunenud Soome populaarseimaks ärikeskuseks, mis edastab isegi Helsingi kesklinna ja annab tööd 35 000 inimesele. Ka eestlaste reisivajaduste rahuldamiseks piisab Helsingi võimsusest. Eesti seisukohalt on vastuargumendiks vaid see, et praamiga Tallinnas Helsingisse sõitjate tarvis jääb lennujaam sadamast kaugele ning sinna jõudmine võtab aega.

Pikamaalendude seisukohalt ei konkureeri Estonian Air mitte odavlennufirmade ja lätlaste Air Balticuga, vaid suurtega nagu Finnair. Kui asukohaeelis on sama, siis põhimõtteline ja muutumatu miinus on Eesti tilluke rahvaarv ja väike kohalik turg. See on ka põhjus, miks Aasia lennufirmade huvi Estonian Airiga koostööd teha on seni olnud leige, tegelikult samahästi kui olematu.

Läinud suvel leidis Äripäev juhtkirjas, et Estonian Airil on harukordne võimalus pöörata riiklik päästekava eduplaaniks ning saada Baltimaade turuliidriks: seda võimaldab selge omanikustruktuur ning uus, suurte kogemustega juht. Eelmisel aastal suurendaski Estonian Air reisijate arvu kiiremini kui Air Baltic. Lennufirmasse  30 miljonit eurot investeerinud riik eeldab, et riigiettevõte Estonian Air saab konkurentsiga hakkama ja jõuab kasumisse ka ilma riigi abita.

Vajame paremat ühendust Euroopaga. Ent kasumisse jõudmisest on veel vara rääkida, ettevõte tegeleb pigem positsiooni kindlustamisega, eelkõige Baltimaades, SRÜ riikides ja Põhjamaades. Eelkõige vajamegi kvaliteetseid lennuühendusi Euroopaga, kust vaid ühe ümberistumisega saab lennata mis tahes sihtkohta. Kuni põhivajadused ei ole rahuldatud ehk teisisõnu pole küllalt head ja tihedat ühendust Euroopaga, ei peaks Aasia-lennud kuuluma Estonian Airi põhistrateegiasse.

Estonian Airi pikamaalennud Aasiasse on küll ilus mõte mängimiseks, kuid lennufirma ise selleks suurte konkurentidega võrreldes liiga väike ja vaene. Finnairi kingadesse astumise plaani pidades oleks võimalik küll eesmineja kogemustest õppida, kuid sama taset saavutada pigem võimatu kui raske.Pikamaalendudel Tallinnast oleks perspektiivi siis, Tallinna Lennujaamal õnnestuks Tallinna kaudu lendama saada mõni Aasia lennufirma. Eesti turu väiksuse tõttu võiks mõelda pigem sellele, kuidas kujundada Tallinnast Aasiast tulijate värav Euroopasse. Nii saaks täita ka prioriteetset eesmärki ehk parandada ka Eesti lennuühendust Euroopaga, mis peaks praegusest kindlasti parem olema. 

Autor: 1185-aripaev