Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks valitsusele reisisaatja Kiisler?
Kogu arutelu varjutavad emotsioonid. Ratsionaalselt arutledes jääb arusaamatuks, miks on kogu viha koondunud Swedbanki ümber? Samamoodi võiks küsida ja süüdistada SEBd, Nordead või LHVd, miks nemad ei ole Virtsus rahaautomaati avanud? Kuid seegi ei viiks meid probleemi tuumale ega võimalikule lahendusele lähemale.
Swedbank ega ükski teine eraettevõte ei paku avalikku teenust ega sotsiaalabi. Tegu on kasumit tootvate ettevõtetega. Jah, loomulikult võib ja peabki pankadelt nõudma vastutustundlikust. Kuid väita praegu, et seda ei ole, on ülekohtune.Pangad on alternatiivina pakkunud, kas pangabussi või mobiilimakseid vms. Nõuda Rootsi või mõne teise riigi pankadelt regionaalpoliitika ajamist Eestis on kas silmakirjalik või lihtsalt totter.
Siit aga jõuame probleemi tegeliku tuumani. Kirjutasin
eelmise aasta oktoobris, et kulumiseni kuuldud haldusreform on ehe näide, kuidas ka tegevusetus jätab sügava jälje. Vahest sügavamagi kui mõni vähem mõistlik otsus. Ning pangaautomaadi juhtum piltlikustab seda.
Pangaautomaadi jäämise küsimus mõnda väikeomavalitsusse on puhtalt regionaalpoliitika. Kuid IRLi kuuluv ja juba neljandat aastat regionaalministri ametit pidav Siim-Valmar Kiisler hoidis end targu varjus, rääkimata sellest, et oleks midagi selle nimel teinud. On selge, et väikestel omavalitsustel puuduvad vahendid selliste teenuste tagamiseks ja see on üks kandev põhjus, miks ongi tarvis haldusreformi. Praegu tekib õigustatud küsimus, milleks üldse on valitsusse tarvis regionaalministrit? Kas poleks aeg võtta poliitiline vastutus?
Täitmata lubadused. Reformierakond on oma seisukoha selles küsimuses selgelt sõnastanud. Enne valimisi lubati regionaalministri amet kaotada. Koalitsiooniläbirääkimiste käigus IRLga rahvasuus reisisaatjaks ristitud koht säilis, kuid võimalik haldusreform on maetud kalevi alla. Alles paari nädala eest teatas Reformierakonna liige ja endine ettevõtja Valdo Randpere üleolevalt, et kuna haldusreformi eesmärki pole suudetud selgelt kõigile osapooltele sõnastada seab ta selle vajaduse tugeva küsitavuse alla.
Jättes kõrvale, et ilmselt suurlinna eluga harjunud Randpere peakski olema inimene, kes need vastused leiab, jääb üle need vaid sõnastada. Haldusreformi mõte ja eesmärk peaks olema, et iga omavalitsus oleks piisavalt tugev, et tagada elanikele vajalikud teenused – on see siis arstiabi, haridus, kauplus, post või pank. Praegune Reformierakonna ja IRLi regionaalpoliitika seda ei taga, sest poliitikat lihtsalt ei ole. Aga ka selle puudumine jätab jälje.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.