Kas järgmiseks elektribussi teenus?

Liinid on vanad ja iga kord kui tuul puhub, tuleb rikkebrigaad välja saata ning parandustöid teha. Kõik see on ainult kulu. Neil on lahendus ka. Nad panevad elanikele kaks korda nädalas käima elektribussi. Seal siis saab vajadusel elektriseadmete akusid laadida. Elektritootja ei põgene kuhugi, viib voolu kohale ja kannab olulist sotsiaalset vastutust.

Liialdatud võrdlus selle Virtsu pangaautomaadiga? Ma ei arva nii, sest küsimus ei ole pelgalt kahjumlikus pangaautomaadis. Näite eesmärk on küsida, kas pank on täiesti tavaline ettevõte või on tal oluline mõju iga inimese igapäevasele toimetamisele? Iga töötaja võiks oma ettevõtte raamatupidaja käest küsida, kas tal oleks võimalik palka sularahas kätte saada? Erandkorras ehk tullakse vastu, aga põhimõtteliselt reguleerib seda ettevõttes sisekorraeeskiri. Imestama paneks, kui mõni firma on juhendisse märkinud muud, kui selle, et palk laekub inimese "arveldusarvele". Ettevõtete vaheliste arvelduste puhul ei ole ammu täheldada, et kauba saamiseks antakse kohver sularahaga.  

Pank ei ole tavaline ettevõte ja pangandusest on saanud süsteem, milleta igapäevaelu ei toimi. See areng on tegelikult mõistlik ning mugav. Kuid sellega seoses tekib küsimus panga vastutusest klientide ees. Võib-olla tuleb ühel päeval pangale pähe, et internetimakseid võiks lubada teostada korra kuus, sest süsteemi kulud on muidu liiga suured? Või kaardiga saab poes tasuda ainult teatud kellaajal? Üks võimalus on, et toimib terve konkurents ja teenust pakub keegi teine. Aga kui teenus ongi nii ebamugav ja kahjumlik, et keegi ei soovi? Kui nii edasi mõelda, siis ei ole regionaalminister Kiisleri väljaöeldu, et pankadele tuleks lisakohustused seada, sugugi nii laest võetud. Kuidas riik panganduse kui olulise elu osa kodanikele tagab, on muidugi edasise mõttearenduse teema, aga seda ei peaks koheselt vaatlema liigse sekkumisena eraettevõtlusesse.

Lisaks, omal iroonilisel kombel ju riik kohalikku pangandusse sekkub. Sellesama Virtsu pangaautomaadi sulgemise taga ei ole sugugi Swedbanki enda kehvad väljavaated. Virtsu eakal mammil ei ole õrna aimugi, mida tähendavad Basel III reeglid - ELi poolt pankadele pandud kõrgemad kapitalinõuded, mida Rootsi omalt poolt karmistada otsustas. Nende tõttu peab kasumlik pank kulusid koomale tõmbama. Põhiliselt tehakse seda Rootsis, kus varem kärpeid ei tehtud, ent võrku saab koondada ka siin. Ühe õnnetu automaadi mahakriipsutamine on imelihtne, ehkki sealt tulenevat potentsiaalset kahjumit Swedbanki mahtude juures on ka mikroskoobi all raske tuvastada.

Autor: Harry Tuul, Hannes Sarv