Ago Vilu • 25. jaanuar 2012 kell 9:10

Maailma tippjuhid usuvad endasse, mitte majandusse

Maailma tippjuhtide uuringust selgus, et kuigi usutakse oma ettevõttesse nähakse maailma majandust tumedates toonides, kirjutab Eesti PwC juht Ago Vilu.

Teisipäeval avaldati Davosi Maailma Majandusfoorumil järjekorras juba 15. PwC maailma tippjuhtide iga-aastane uuring, mille käigus küsitleti seekord kokku 1258 tippjuhti 60 riigist. Seekordse uuringu üheks kõige üllatavamaks tulemuseks on suured käärid tippjuhtide hinnangute vahel maailma majanduse üldisele seisule ning nende oma ettevõtete kasvupotentsiaalile.

Maailma majanduse seisu nägid tippjuhid isegi negatiivsemalt, kui on enamik erinevate organisatsioonide poolt seni avaldatud prognoose – tervelt 48% uskus, et aastal 2012 maailma majandus langeb ning ainult 15% uskus, et see võiks kasvada. Võrdluseks – näiteks Maailmapank prognoosib järgmiseks aastaks 2,5%-list kasvu.

Samas oma ettevõtte tulevikku nähti märksa roosamates värvides – tervelt 40% usub, et suudavad käivet järgmisel aastal kasvatada. See on küll vähem optimistlik kui aasta tagasi (siis uskus oma ettevõtte kasvu 48% juhtidest), kuid siiski üllatavalt positiivne võrreldes hinnanguga maailma majandusele. Lisaks eurotsooni kriisile on globaalses pildis üheks suuremaks ebakindluse allikaks „Araabia kevade“ järellainetused.

Üsna ootuspäraselt ollakse kõige negatiivsemalt meelestatud Lääne-Euroopas, kus oma ettevõtte kasvu usub vaid 25% juhtidest. Ka senistes suurtes kasvupiirkondades Hiinas ja Indias on optimism oluliselt langenud – kui aasta tagasi pidasid kasvu tõenäoliseks tervelt 72% Hiina ja 88% India juhtidest, siis nüüdseks usuvad seda ainult napilt üle poole nende riikide juhtidest. Ainsad piirkonnad, kus optimism kasvu suhtes on kerkinud, on Aafrika ja Lähis-Ida.

Mis ikkagi tingib seda, et oma ettevõtte tulevikku nähakse märksa positiivsemalt kui majandust tervikuna? Paljud küsitletud juhid usuvad, et viimase 3 aasta jooksul on nad oma ettevõttes viinud läbi vajalikud reformid - kulud kokku tõmmanud, protsesse tõhustanud ja leidnud uusi turge, mistõttu ollakse nüüd võimalikuks uueks kriisiks märksa paremini valmis. Ka ettevõtete finantspositsioonid on pigem tugevad - paljud neist "istuvad" piltlikult öeldes rahahunniku otsas, aga ei riski seda üldise keskkonna volatiilsuse tõttu veel investeerida. Kui üldise majanduskeskkonna määramatus väheneks, oleksid juhtide hinnangul olemas kõik eeldused uueks majanduskasvuks.

Maailma tippjuhtide suurimad murekohad ongi tänasel päeval seotud makromajandusega - üldine ebakindlus majanduskeskkonnas (80% vastanuist), kapitaliturgude ebastabiilsus (64%) ja valitsuste saamatus võla- ja eelarvekriisi lahendamisel (63%). Ettevõtte tasandi muredest on aga esikohale tõusnud nn "sõda talentide pärast" – kuidas leida piisavalt sobivate oskuste, teadmiste ja võimetega töötajaid. Ligi veerand tippjuhtidest tunnistas, et neil jäid eelmisel aastal eesmärgid ellu viimata, kuna ei suutnud leida selleks sobivaid töötajaid. Seega hoolimata majanduse üldisest madalseisust otsitakse andekaid töötajaid tikutulega taga. Enamik hädavajalikke koondamisi on juba tehtud ning enam kui pooled juhid plaanivad järgmisel aastal värvata juurde uusi töötajaid. Kõige suurem on nõudlus uute töötajate järele tervishoiu, infotehnoloogia, telekomi ja keemiatööstuse sektorites. Madalaimat töötajate juurdekasvu on ette näha metsanduses ja hotellinduses.

Tõenäoline on, et mõlemad tippjuhtide ennustused - maailma majanduse languse ja oma ettevõtete kasvu kohta - korraga täituda ei saa. Juhul, kui suur osa maailma suurimatest ettevõtetest suudab oma käivet sel aastal tõepoolest kasvatada, on vähetõenäoline, et maailma majandus tervikuna kahaneks. Või vastupidi – juhul, kui maailma majandus peaks langema, ei ole kuigi võimalik, et enamik suurettevõtteid suudaks turu keskmisest paremaid tulemusi näidata. Arvestades Eesti majanduse avatust ja suurt sõltuvust maailma majandusest jääb ainult üle loota, et täituks tippjuhtide ennustuse positiivsem pool.

Hetkel kuum