IRLi kodutüli video paljastas sallimatuse ja vaenu

Videost nähtud vaen kõneleb poliitilisest kultuurist laiemalt. Ei saa rääkida demokraatiast riigi tasandil, kui selle teostajad, parteid, on seestpoolt nii kahjustunud. Olin videost vapustatud, üllatuseks kuulsin aga, et hulk inimesi suhtub nähtusse tolerantselt: „Kõigis parteides ju käivad asjad nii.“

Isklikud solvangud

Poliitikute ümberkehastumisvõime on hämmastav. Tõsi, IRLi liikmed ka avalikkuse ees üksteisele soppa krae vahele visanud, ent see on olnud vaid jäämäe tipp. Parteisisese võimuvõitluse relvaks sobib ka isiklik solvang. Hämmastav oli näha, kuidas IRLi liige kasutab kaaslase ründamiseks subjektiivset autobiograafilist raamatut, esitledes sealset materjali tõendina, et tegu ei ole aatelise inimesega.

Mart Laar võrdles parteis tekkinud meelsust tabavalt EKP 1950. aasta foorumiga. Ilmneb, et erakondades ei sallita teisitimõtlejaid. Kes kord peksukotiks satub, see tõenäoliselt selleks ka jääb. Juba eelmistel valimistel jäid isamaaliitlased vähemusse, nii ka sel korral.

Ebamugavaid parteiliikmeid hoitakse infosulus. Erakond saatis mõni päev enne partei suvepäevi liikmetele meelelahutusprogrammi, kus polnud sõnagi eesseisvast volikogust või suurkogust, ehkki kolm sündmust (sh suvepäevad) toimusid ühel päeval.

Partei liikmed võtavad ettepanekuid kriitikana. Kui liikmed esitavad partei põhikirja muutmise ettepanekuid, võetakse seda rünnakuna. Ladvikusse kuuluvad poliitikud kardavad kaotada muudatuste tulemusel oma positsiooni.

Võimuvõitlus ja umbusk

Erakonnas valitseb usaldamatus, sest häältega manipuleeritakse. IRLis lõi usaldamatus lõkkele siis, kui respublikaanid eelmistel valimistel väidetavalt bussidega „ahve“ kohale tõid. Ka viimasel suurkogul oli kamp vene noori, kes kaamerate eest ära jooksid. Kui erakonna liikmed ei usalda üksteistki, miks peaksime meie neid usaldama?

Niipea, kui erakonna liige avaldab arvamust ajakirjanikule, saab temast reetur. Erakonna sees nimetatakse teda „väikeseks lisandiks“ või „ussiks õuna sees“. Järelikult ei avalda enamik poliitikuid laia auditooriumi ees oma arvamust, kuigi valijad seda neilt ju ootavad.

Vihkamine aina suureneb, kui üks huvigrupp mängitakse nurka. Viimane IRLi suurkogu valimine näitas selgelt, kuidas üks osapool parteis oli sunnitud taanduma. Kaks vastandlikku leeri ei mahu endiselt teineteise kõrvale, tulemuseks on küünilisus ja kibestumine, mis kandub valitsusse ja ühiskonda.