- OMX Baltic0,24%300,74
- OMX Riga0,06%893,54
- OMX Tallinn0,18%2 072,49
- OMX Vilnius0,25%1 205,44
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,88
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic0,24%300,74
- OMX Riga0,06%893,54
- OMX Tallinn0,18%2 072,49
- OMX Vilnius0,25%1 205,44
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,24%8 801,88
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Tsäkkol tuleb kukrut kergendada
Maanteeameti juhi Tamur Tsäkko otsus pärast maksumaksja raha kulutamise ilmsikstulekut puhkusereisideks on muidugi ainuõige, kuid sellest ei piisa.
Vastutuse toimunu eest peab võtma ka majandusministeerium, mille haldusalas säärast käitumist pikka aega salliti. Tsäkko ja tema alluvate „komandeeringute“ paberitele andis allkirja majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. Priske on öelnud, et tahtis loota, et kui suusatati, siis mitte riigi raha eest – ent usu ja lootusega pole just palju peale hakata olukorras, kus laristamine on kestnud aastaid. Priske kohustus kantslerina oleks olnud süveneda paberitesse, millele ta allkirja andis.
Äripäev tõi uurimise. Tsäkko väljaütlemised pole jätnud kahtlust, et ta ise oma käitumist ebaeetiliseks ei pidanud ega saanud isegi aru, et on midagi valesti teinud. „Aga miks ka mitte?“ oli tema vastus küsimusele, mismoodi seostub tema poolt lähetusse kaasatud alluvate, haldusjuhi ja IT-juhi amet vajadusega osaleda riigi kulul autonäitusel Genfis. Maanteeameti juhtivtöötajate suusareisid on ainuüksi kahe kuu jooksul ulatunud Prantsusmaale ja Rootsi.Tsäkko vastuste põhjal võib eeldada, tagasiastumise põhjuseks polnud mitte mõistmine, et maksumaksja raha süstemaatiline kuritarvitamine on viga, vaid pigem ebameeldiv avalik tähelepanu ning eeldatavasti ka majandusministeeriumi surve.
Majandusministeerium algatas teenistusliku järelevalvemenetluse alles siis, kui Äripäev maksumaksja raha eest korraldatud puhkusereiside vastu huvi tundma hakkas. Maanteeamet teatas Genfi-lähetuse kuludest ühe (!) vaba päevaga seotud kulude mahaarvamisest alles pärast Äripäeva esitatud küsimusi, esialgu pidid kõik kulud jääma riigiasutuse kanda.
2011. aastal kirjutas Äripäev kohtutäiturite soojamaareisidest, mis olid maksupettuse eesmärgil vormistatud koolitusreisideks: et reisikulu saaks deklareerida ettevõtlusega seotud kuluna ja nii maksukoormust vähendada. Reisidel käisid ka täiturite pereliikmed ja kohtutäiturite büroode töötajad. Maksuamet andis kohtutäiturite tegevusele karmi hinnangu ning selle aasta alguses otsustasid kohtutäiturid välismaiste koolitusreiside arved ettevõtluskulude hulgast välja võtta ning maksta riigimaksud koos intressidega ära. Maksupettust nad siiski ei tunnistanud, pidasid vaid „ebasobivaks“ riigiasutusega sellises küsimuses vaielda.
Usalda, aga kontrolli. Mis mahus täpselt on riigi raha kulunud maanteeameti juhtkonna lähetusteks vormistatud lõbureiside peale, selle peab välja selgitama majandusministeeriumi juurdlus. Leiame, et tagasi maksta ei tule mitte ainult viimase reisi raha, vaid ka varasematel aastatel ebasihipäraselt kulutatud summad. Majandusministeeriumil aga tasub üle vaadata terve oma haldusala ametite juhtide komandeeringud, nagu Äripäev eilses juhtkirjas ette pani. Tiheda välissuhtluse taustal pole mõtet komandeeringuid üle bürokratiseerida, kuid usaldusega koos peab käima ka kontroll. Sest nagu ütles kunagi üks tänaseks areenilt lahkunud poliitik: „Siin riigis tulevad ju kõik asjad lõpuks välja.“
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele