OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,47%6 227,42
DOW 30−0,02%44 484,42
Nasdaq 0,94%20 393,13
FTSE 100−0,12%8 774,69
Nikkei 2250,06%39 785,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,06

OMX Baltic−0,42%300,01
OMX Riga−0,06%892,98
OMX Tallinn−0,6%2 068,62
OMX Vilnius0,24%1 202,47
S&P 5000,47%6 227,42
DOW 30−0,02%44 484,42
Nasdaq 0,94%20 393,13
FTSE 100−0,12%8 774,69
Nikkei 2250,06%39 785,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%93,06

26.09.12, 07:56

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiatootmisel varjatud kulud ja tulud

Mis on energiatootmise väliskulud, kas neid on võimalik adekvaatselt mõõta ning mida saadud mõõtetulemustega peale hakata. Kas väliskulude mittearvestamine on automaatselt energiatootmise subsideerimine või ei.

Mihkel Härm

Iseenesest on püstitatud küsimus õigustatud, kuid probleem pole mitte fossiilkütuste subsideerimises, vaid adekvaatse energeetika väliskulude hindamise metoodika puudumises, seda nii Eestis kui Euroopa Liidus laiemalt, kirjutab WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.

Räägitakse, et Eestis subsideeriti põlevkivist elektri tootmist, sest elektrijaamadele jagati tasuta CO2-kvoote, mis tähendab, et justkui oleksid Eesti elektritarbijad maksnud aastatel 2008-2012 põlevkivi kasutavatele elektrijaamadele 680 miljonit eurot üleliigset „dotatsiooni“. Samas elektri hind oli Konkurentsiameti poolt reguleeritud (teisisõnu ei lubanud Konkurentsiamet kvoodi maksumust elektri hinnale lisada) ning tasuta kvoodid eraldas Eestile Euroopa Komisjon. Seega ei maksnud Eesti elektritarbijad elektrijaamadele täiendavat dotatsiooni, hoopis Euroopa Komisjoni võimaldas meil lisaks muudele eurotoetustele nautida ka odavamat elektrit.

Kindlasti tahavad nüüd paljud väita, et elekter oli odav, järelikult olid väliskulud arvestamata ning subsideerimine ikkagi toimus. Raske öelda, sest puudub üheselt heakskiidetud metoodika põlevkivienergeetika väliskulude määramiseks. Küll aga saab öelda, et fossiilkütuste kasutamisele on kehtestatud mitmed maksud ja keskkonnatasud. Tõsi, paljud maksud omavad pigem fiskaalpoliitilist eesmärki, kuid see ei tähenda, et keskkonnatasud oleksid madalamad kui reaalsed keskkonnakulud, pigem vastupidi. Samamoodi ei tähenda fossiilkütustest toodetud elektri taastuvenergiast odavam omahind automaatselt seda, et fossiilkütuseid subsideeritakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ei saa ka unustada, et energiatootmine omab lisaks väliskuludele ka välistulusid, panus SKP-sse, suurem tööhõive, väiksemad sotsiaalprobleemid – ka neile tuleb riigi tervikliku poliitika väljakujundamisel tähelepanu pöörata. Siinkohal teengi kõigile huvigruppidele ettepaneku sõnastada oma seisukoht, millist metoodikat ja miks tuleks Eestis energeetika väliskulude ja –tulude määramiseks kasutada.

Mihkel Härm

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Energeetika

Seotud lood

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

01.07.25, 12:52

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Enimloetud

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Saated

01.07.25, 16:00

Pereäri juhtivad vennad: pidime isale meelde tuletama, et nüüd on teised rollid

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Viimased uudised

Uudised

03.07.25, 06:00

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Börsiuudised

03.07.25, 00:59

S&P 500 ja Nasdaq 100 püstitasid uued rekordtasemed

Börsiuudised

02.07.25, 21:21

Wise kavatseb USAs rajada föderaalse usalduspanga

Börsiuudised

02.07.25, 19:09

Tootmismahu kasv kergitas Tesla aktsiat

Uudised

02.07.25, 18:30

Raadiohommikus: suurtehingud Eesti ärimaastikul ja maailma finantspealinna hullutav kommunist

Uudised

02.07.25, 18:24

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Börsiuudised

02.07.25, 17:35

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Uudised

02.07.25, 17:34

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Advokadibüroo Ellex Raidla partner Sven Papp prognoosib Eesti majandusele ja tehinguturule ei midagi head, aga ka midagi halba. “Ilmselt jätkavad mõlemad enam-vähem samal tasemel kui 2024. aastal ning majanduse ja tehinguturu elavnemist peame paraku ootama aastateni 2026 või isegi 2027.”

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Ametnikel on võrreldes sama asutuse töötajaga nii mõnedki eelised, aga ka piirangud. Rahandusministeerium tahab neid ühtlustada.

Riik plaanib muudatusi: ametnike palgaandmetest kaovad nimed ja juhid ei saa lõputult ametisse jääda

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Advokaat Andri Rohtla plaanib vahistamist vaidlustada.

USA miljardipettuses süüdistatava kaitsja: ta ei saanud aru, et on osa suurest skeemist

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Otsus on seotud vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmisega.

Enefit Green esitas börsilt lahkumise taotluse

Merko Ehituse aktsia kukkus 0,15 miljoni eurose päevakäibega 1,94%.

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 2 t
Toimumiskoht:
Tallinn