10. oktoober 2012 kell 3:57

ÄP: Lätile silm peale

Äripäeva hinnangul väärib tunnustust CF&S Estonia julgus Lätti laienenuna seal ka kohe suurimaks saada ning on ühtlasi eeskujuks teistele Eesti ettevõtetele, kes laienemishoos vahel lõunanaabri unustavad.

Üheks põhjuseks võib olla Läti läheduse enesestmõistetavus – seda peetakse justkui koduturuks ega arvatagi enam eriliseks vallutuseks. Äriplaani konverentsil esinenud äriliidritest ei sidunud ükski oma tulevikuplaane Lätiga, kuigi Eesti Panga aastatagustel andmetel läks kõigist välismaale tehtud investeeringutest Lätti lausa üle 20 protsendi. Tänavu on Läti-investeeringute juhtpositsioon siiski rootslaste käes. Välismaised investeeringud Lätti ületasid tänavu üheksa miljardi euro piiri.

Pärast majanduskriisi puhkemist ning Eesti liitumist eurotsooniga jäi Läti justkui „teisele poole“ – vajas ju riik rahvusvahelist abi ning pidi kogu oma toimimise allutama IMFi rangele kontrollile ja järelevalvele. Sisemajanduse kogutoodang kahanes kriisi ajal peaaegu veerandi, üleüldine elatustase langes, töötuse tase käis 20 protsendi lähedal ära ning eri hinnangutel lahkus riigist 250 000- 450 000 inimest. Võiks öelda, et Läti käis ära põhjas, mida meil õnnestus vältida. Eestigi ettevõtted kandsid Lätis kaotusi: 2008 optimistlikult lõunanaabrite juurde laienenud Selver pidi 2009 seal oma poed kinni panema ja tegevuse külmutama.

Kõigile raskustele vaatamata ei lasknud lätlased head kriisi raisku minna ja tegid korda paljud arengule jalgu jäänud asjad. IMFi abiprogramm on tänaseks lõppenud ning vaevalt on maailmas riiki, kes oleks sellest välja võlunud nii palju positiivset kui lätlased. Viimased tagasimaksed laenajatele tehakse küll alles 2025, aga nendega ollakse graafikus. Toimus teatav puhastumine poliitilisel areenil ning teoks tehti hulk reforme, mille vajadus oli end tunda andnud pikki aastaid.

Tänaseks on Läti kõige kiirema majanduskasvuga Euroopa riik. Kolmandas kvartalis kasvas Läti SKT eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja aastataguse ajaga võrreldes koguni 5,7%. Riigi eelaarvedefitsiit, mis veel 2010 oli 8,5%, peaks tänavu jõudma 3,3 tasemele tänavu. Maksupoliitikas on Läti keskendunud maksude efektiivsemale kogumisele, mis on võimaldanud eesmärgiks seada üksikisiku tulumaksu alandamise praeguselt 25% tasemele järk-järgult 20% tasemele 2015. aastaks. Ka käibemaksu on tänavu protsendi võrra vähendatud.

Maksude vähendamine muudab riigi majanduskeskkonna atraktiivsemaks ning jätab ka eraisikule kätte rohkem raha, mida oma äranägemise järgi paigutada. Ehkki varimajandust pole riigist tänaseni päriselt pagendada suudetud, on selle osakaal vähenenud. Aastal 2014 plaanib Läti saada eurotsooni liikmeks, ehkki ühtlast ja laia toetust liitumisele ei ole.

Nii mõnigi tuntud ettevõtja on tänase Läti turu kohta arvanud, et kõigepealt tuleb seal kohapeal kokkulepped ära sõlmida ja alles siis neist avalikult teada anda, muidu ei pidavat asjast asja saama. CF&S ongi niimoodi toiminud. Nii et õnn kaasa.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum