Tarmo Tanilas • 19. oktoober 2012 kell 3:50

IDEE: Eestile riigi varahoidja

Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas teeb arvamuskonkursi „Edukas Eesti” raames ettepaneku edukaks ning jõukaks saamiseks vajame professionaalset ning poliitiliselt sõltumatut riigi varahoidjat.

Kui inimene alguses teebki otsused lähtuvalt sellest, mis tundub mõistlik, siis mida aeg edasi, seda rohkem tehakse otsuseid nii, nagu tema tulemust hinnatakse. See on inimlik käitumine, kuid paraku riigile väga kulukas. Jürgen Ligi on olnud Eestile hea rahandusminister, aidanud riigil distsiplineeritud eelarvepoliitikaga kiiremini kriisist välja tulla. Samas mulle ei meeldi lühiajaline mudel, kus juba järgmistel valimistel võib uus rahandusminister teoreetiliselt kogu eelneva eduka töö viljad partei populistlike valimislubaduste täitmiseks nullida. Soovin, et riigi raha­asjade juhtimine oleks poliitiliselt sõltumatu ning arvestataks Eesti pikaajaliste huvidega ja rahandusminister vastutataks oma tegevuse eest mitte ainult täna ja paari kuu pärast, vaid oma laste ja lastelaste ees.

Edukaks ning jõukaks saamiseks vajame professionaalset ning poliitiliselt sõltumatut riigi varahoidjat. Vajame head riigi raha peremeest, kes töötaks pikka aega ning jätkusuutlikult oma spetsialistide meeskonnaga nii riigi kasumiaruande kui ka bilansiga. Sisuliselt tähendaks see, et riigil poleks enam rahandusministrit vaja, sest nii riigieelarve koostamine kui ka selle täitmise jälgimine langeks riigi varahoidjale. Tundub hullumeelne? Esmapilgul kindlasti, kuid süvenemisel kaaluvad taolise lähenemise plussid mitmekordselt üles kehtiva süsteemi. Riigi varahoidja peab olema sõltumatu ametiisik, kes juhib riigi rahaasju. Riigikogu nimetaks varahoidja presidendi ettepanekul ametisse seitsmeks aastaks.Varahoidja juhiks riigi rahaasju majanduslikult efektiivselt ja oleks otsustes poliitiliselt sõltumatu. Ta otsiks võimalusi, kuidas riigi omanduses olevaid varasid paremini teenima panna ega laseks riigi kohustustel üle pea kasvada. Varahoidja lähtuks oma tegevuses riigi pikaajalist finantsedu tagavast finantsdistsipliinist ega lubaks poliitikutel valijatele riigi raha eest enne valimisi meelehead teha. Varahoidja peaks juhtima riiki nagu edukat ettevõtet. Tema eesmärk oleks igal aastal koostada riigi eelarve vähemalt 2% ülejäägiga, mis omakorda suunataks riigi varafondi pikaajaliste aktivate suurendamiseks. Aktivatelt teenitavaid dividende saab tulevikus kasutada ministeeriumide eelarvete suurendamiseks ja nii ka õpetajate, arstide, päästjate jt palkade tõstmiseks.

Riigi varahoidja ja tema meeskond peaks olema majanduslikult motiveeritud. See tagab, et riigi kulusid võimalikult efektiivselt juhitaks ning et tulude suurendamiseks loodaks maksusüsteem, mis pikaajaliselt Eestisse nii välisinvesteeringuid kui ka uusi töökohti meelitaks. Maksudega ei mängitaks ning see annaks välisinvestoritele selge signaali, et Eesti on turvaline ja kindel partner, kuhu oma ärisid rajada.

Taolise süsteemi peamine eelis seisneks selles, et hoolimata sellest, kas Eestis on parasjagu võimul vasak- või parempoolsed, ei seataks ohtu meie pikaajalist finantsstabiilsust ning võimaldataks riigi sõltumatul varahoidjal jätkusuutlikult riigi jõukust ja selle kaudu ka meie inimeste elatustaset tõsta. Riigi peaminister saaks riigi varahoidja käest järgmiseks aastaks prognoositava riigieelarve tulude üldmahu, mida võib ministeeriumide vahel soovi korral teatud piirides ümber jaotada, realiseerimaks partei poliitilisi eesmärke. Kuid tal poleks volitusi riigieelarvet miinusesse ajada.Ka riigi varafondist laekuvate dividendide kasutamine tuleks kooskõlastada riigi varahoidjaga, kes omaks vetoõigust.

Varahoidja üheks olulisemaks ülesandeks oleks luua professionaalne ja motiveeritud meeskond, kes suudaks riigi käsutuses oleva vara võimalikult efektiivselt tööle panna ning loobuda tarbetust varast. Siia alla kuuluks ka riigi omanduses olevate firmade vähemusosaluste müük ja noteerimine Tallinna börsil. Sest riigifirmade nõukogus istuvad poliitikud ei ole head peremehed, vaid esindavad pigem oma isiklikke või partei huve. Ettevõtted saaksid börsile minnes kaasata investeeringuteks vajalikku lisakapitali, samuti muuta firmade raamatupidamise avatumaks ja juhtimise efektiivsemaks. Alahinnata ei saa ka riigifirmade börsile tuleku mõju mainekujundusele, tavainimesele muutuksid nad märksa tuntumaks ja lähedasemaks. Oluliselt võidaks Eesti investeerimiskliima tervikuna, sest riigifirmade börsile lisandumine aitaks kapitaliturule meelitada riigi majanduskasvu hoogustamiseks nii olulist väliskapitali. Meil on võimalus murda seniseid riigi rahanduse juhtimise dogmasid. Luua midagi uut, mis oleks püsivalt edukas ja jätkusuutlik ning muudaks meie riiki ja rahvast jõukamaks.

Arvamusartikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

 

 

Hetkel kuum